teisipäev, 28. september 2010

Kuidas ma reipalt uude nädalasse veeresin

No ma pean ju teile vahepeal kirjutama, et keegi ei solvuks või mulle meilile ähvarduskirju saadaks. Ma lihtsalt pean nüüd kuidagi oma tshakrad lahti saama, et aju väikese tagasivaate käivitaks vahepealsetest päevadest. Kogenud kavaleril võib see manööver raskendatud olla. On ju hetki, milles õhtul viibides tead, et hommikuks on see lihtsalt üks udu ja hägu. Nagu keegi oleks värskelt värvitud pildist küünarnukiga üle ramminud. No kui sealt äpardunud podagrarallilt sai koju naastud, ostsin suure paki veini ja vahtisin telekast midagi, ma ei tea mida. Pilt igatahes liikus ja kui ma ei eksi, tegi telepurk ka erinevaid hääli. Need eelmises loos mainitud seakeeleviilakad parmesaniga maitsesid suht igavalt. Olin seepeale igaks juhuks pisut solvunud. Jätkasin õrna pahameelenoodiga kuni poole 5-ni hommikul, siis uinusin magusasse unne. Hommik lajatas reaalsusega piki vahtimist. Vanemad andsid telefonitsi teada, et nad nüüd Viljandis ja astuks läbi. Toimus suht kiire ent vaieldamatult kohmakas ja valulik enda ja elamise kasimine. Jõudsin kohvigi käima panna, et oleks midagi esivanemate toodud vahukoorekoogi kõrvale pakkuda. Te võite vaid aimata mu sügavamaid tundeid ja tõelisi soove sel kaunil pühapäeval. Tegelikult oli muidugi tore neid näha, seda juhtub ju paraku suhteliselt harva, et põrkume. Kuskile vahepeale jäi ka afäär kuidas mu arulage buldog suutis hüpata kõrge toidulaua peale ja seal meelalt potist põõsa küljest maitsvaid piprakaunu krõmpsutada. Igatahes on ta siiani elus. Aga müsteerium jääb. Õhtupoolik läks juba soodsalt naabrimehe terrassil armsa õllevee, omakeedetud suure toiteväärtusega seasabade ning poolearuliste koerte seltsis. Taustaks mängis koledamaid vokaalinstrumentaaltaieseid Raadio 3. Pärast tegin veel tekkinud puljongi peale mõnusa suitsujuustusupi. Samas polnud ta nii huvitav, et teda pildistada oleks viitsinud või veel vähem - siia retsepti meelde tuletada pusinud. Ega ma nüüd nii läbi ja lõhki kokk kah ei ole. Täna ma süüa teha ei saa ka parima tahtmise juures, sest etendus tahab tegemist ning õhtul koju tuterdades on ainult täpselt nii palju jõudu, et mõned tee peale jäävast poest haaratud tarvikud lihtsama sakuska kõrvale teleka ees makku niristada. See-eest on homme vabam päev. Mõrksõnad "saun" ja "sinepitegu" on ühed kindlad, küllap saab ka turult läbi hüpatud ja nii. Olge ikka tüüned!

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar