kolmapäev, 30. juuni 2010

Ajarändur

Oh ajake! Käisime siis seda suvepäevade kohta kaemas. Põrutasime läbi Tartu ja ilgelt napilt suutsime naabrimehega endale Crocs-i potikud taaralinnast sebida. Üldiselt oli aga hullu moodi palav. Mõned motomehed, kes nahkseid rõivad evisid, olid oma genitaalide pärast tõsiselt mures. Laiasime pisut Mustvees, kus tõmbasime mõttetu kabrioletiga Sky Plus-i tondilt kogu publiku ära, ostsime hunniku tarvikuid ja erinevaid suitsukalasid ja põrutasime siis uhkesti staabi suunas. Viimane oli päris jõhker kompleks. Ehk siis nõukaaegne pioneerilaager. Kui keegi küsiks, et milline, siis ma ütleks, et Ugalat tead? Vot hoopis teistsugune. Aga sama suur ja kah punasest tellisest. Mitte midagi pole ehitamisest saadik tehtud, mahutab sada matsi ja kantseldavad umbkeelsed venelased. Olemas on kõik spordiväljakutest restoranide ja kinosaalideni. Kirjeldamatu monstrum. Hankisime siis ühe eraldiseisvatest väiksematest majadest endale, parkisime tsiklid ja tegime kõike, mis härrasmeestel tarvis. Ok, jenka jäi tegemata, aga see oli puhtalt enda laiskusest. Kaasavõetud matkatoolid istusime kah mingil kummalisel kombel puruks. Öösel kuulsin veel läbi une kuidas rebased meie toidujääkide pärast kaklesid. Puhas loodus, eksole. Hommikul lükkasime Ibumaxid põske ja läksime hommikusööki nõudma. Paluti tund aega pikendust, sest mingi kontroll olevat tulemas ja nad pidid söökla lukku panema ja neid veenma, et tegelikult nad seda ei kasuta. Pärast vormistas üks mammi meile omletid muu kõrvasega. Rämeda raha eest kusjuures. Isegi kui olime juba ära maksnud, ikka ei uskunud. Peipsis sai kümblemas kah käidud ja siis jätkasime mõnda aega oodates, et naabrimees promillipõhiselt sõitmiskõlbulikuks saaks. Päriselt seda ei juhtunudki. Nüüd siis kodus terrassil olesklemas. Rõõm toredast reisist. Toidu poole pealt piirdusin lihtlabase saslikuga. Kõrvale haukasin redist ja rohelist sibulat ja sedasi. Homme hakkab elamist ümber korraldama ja selle raames ka tururing. Värsket kartulit peaks tooma ja ehk ka kukeseeni kastme tarvis. Ja uued hapukurgid paneks käima. Vot sedasi. Õlu saab kohe otsa, vaja külmkapist uus tuua. Homme jälle, nupsukesed!

esmaspäev, 28. juuni 2010

Tõepoolest, andke andeks!

No nii kuradi kiire on, et pole olnud üldse mahti kirjutada. Näiteks viimased paar päeva on oma trimmis muusikukeha tulnud koormata võikate füüsiliste ülesannetega, ehk siis õues labaselt tööd rabades. Eilne päev oli ikka eriti karm. Lisaks sellele, et kõik kondid valutavad, on ka moll ära kärsanud pähe. Samas - stuudio sai põrandasoojustuse alla, hoov ja kasvuhoone said korda tehtud ja paar riita saunapuidki saetud. Kogu selle kammaijaa vahel jõudsin tütrelt õppida mõned põhilisemad Michael Jacksoni tantsusammud, et midagi tegemata ei jääks. Samuti võin loetellu lisada, et olen magister haamriga sõrmede siniseks tagumises ja et tegeleme teadustööga anomaaliate vallas ehk siis, miks koer järjepidevalt meie saeplatsi kile peal kusel käib.

See kõik aga ei tähenda sugugi, et ma maitsvalt ei toitu. Näiteks eile võtsime tööpäeva lõpetuseks pudelikese viinakest naabrimeestega ja haukasime imehead ämmamoori frikadellisuppi kõrvale. Ja üleeile sai manustatud hõrku saslikut rohelise sibula, grillitud köögiviljade, jalopeno ja muu hea mudruga. Magustoiduks pakuti grillitud banaane shokolaadiga. Homme hüppan lenksu ja sõidan seltsivendadega paariks päevaks Peipsi kanti suvepäevade pleissi üle vaatama. Lubati ka kuninglikult toituda. Annan naastes jälle mingi ülevaate. Ja ehk tekib mingi päev ikka endal kah võimalus süüa jälle teha. Nautige suve!

reede, 25. juuni 2010

Ärge paanitsege!

Vastupidiselt pidevalt tabloidides ilmuvale eksitavale informatsioonile võin julgelt kinnitada, et olen elus ja täie tervise juures. Enamgi - suisa õnnelik. Ehk siis Saaremaa turneelt tagasi. Millest ma viimati kirjutasingi? No igatahes viimasel päeval tegin "vaese mehe linna iffiga" ehk siis Varesega Kihelkonna jaanitulel meeldivaid kergemuusika hitte. Voodisse sain alles viie ajal hommikul. Ahjaa - jõudsin ka kaks korda toituda sellises kohas nagu Sadhu. Oli väga mõnus koht. Selline indiapärane. Seal sai kaunisti hooviterrassil sitsida ja hõrgutisi menetleda. Esimesel korral lükkasin lipsu taha metsseakebabivardad rosmariinikartulite ja miskise marineeritud sibula salatiga, Muti lürpis läätsesuppi. Teisel korral lendasin ise pisut ämbrisse suitsukala salatiga. Aga too on puhtalt mu oma probleem, et mulle ei imponeeri salatis tundmatuks jäävad ja hamba all krõmpsuvad asjad ja suurem asi kapparisõber ma kah pole. Igatahes sai eile jah tagasi veeretud sealt paradiisisaarelt. Tee peal läks ilm muidugi järjest sitemaks ja lapse varajane puberteet järjest intensiivsemaks. Pigistasin aga kõvemini rooliratast ja ümisesin raevuhoo hajutamiseks erinevaid shlaager-tüüpi laulukesi.

Kodus ootasid meid aga ämmamoor ja tema elukaaslane, kes olid sauna kuumaks kütnud, sasliku tulele visanud ja ohtralt erinevaid sakuskasalateid kaussidesse organiseerinud. Jooksin kikivarvul juuksed tuules lehvimas Maximasse ja soetasin mõned valged veinid külmkappi jahtuma. Tundus kõige parem valik, sest juba mõte teravast napsust tekitas kõrvetisi. Edasi kulges kõik meeldivas virrvarris. Muutusin hetkeks valvsaks kui tütar mingist filmist rääkis, kus olla olnud rääkiv mesilane Barry B. Benson. Keegi oli oma viimased Prozacid vist võtmata jätnud kui seda kirjutama hakkas. Siis toimus moeheitlus, mille ma kaotasin. Pidin lapsele andma enda hommikumantli vöö, kuna tema oma oli kadunud. Vastu sain tema sukapüksid, millega siis enda mantli kokku köitsin. Õhtu lõpetuseks õpetas mulle ämmamoor kuidas sulnisti vasakut kätt appi võttes saab paremast käest klaasi ilma suurema pahanduseta lauale panna. Uinusin heatujuliselt. Pilte panen sissekande juurde teine kord. Need kuskil Muti arvutis.

kolmapäev, 23. juuni 2010

Noore hedonisti igapäevaelu

Eile oli jälle kuramuse meeldiv päev. Raske on leida põhjuseid, miks mitte Saaremaale terveks suveks jääda. Kõik päevad on ka Ilmataadiga kenasti kokkulepe saavutatud ja mandrirahva narrimiseks tõelist suveilma kaifuitatud samal ajal kui näiteks vanemate juures olla ööpäevaringselt sadanud ja hakati just ahju tuld tegema, et niiskust vähendada. Üldiselt veetsime eilse päeva ratastel. Alustuseks põrutasime Pangale. Naiivne, nagu ma olen, usaldasin tee juhatamise naviseadme hoolde, kes enda lõbustamiseks meid mööda metsaradasid ratsutas selle asemel, et otse ja mööda asfalti minna. Kui tolle aparaadi ilusti sahtlisse viskasin, läks edasi ladusamalt. Tagaranna küla oli elamus. Kui sinna kinnisvara saaks, siis ei lahkuks küll loll naeratus mu kaunilt näolapilt iialgi.
Ja toitusime Lümanda Söögimajas. Raudselt minge kui sinna satute. Tõeline Eesti värk. Hiigelsuured kogused, kõik omakasvatatud ja mahevärgist kokku keeratud ja väga kodused. Tuuakse eraldi nötsikutega lauda ja siis ise vormistad portsjoneid endale. Ja väga nunnu koht pealekauba. Üks kamber oli tehtud mantelkorstnasse näiteks. Seal võis ka suitsetada. Siis hüppasime Tehumardilt läbi ja meeleoluka öö veetsime sõprade tagaaias tshillides ja lestasid grillides. Nüüd jälle täis tegutsemisetahet ja suundumas linna hommikust sööma kuskile. Juba lähengi...

esmaspäev, 21. juuni 2010

Paadla kaifuitan

Eilse sai siis suuremate paanikateta Saaremaale laekutud. Juba alguses anti kuskilt kõrgemalt mõista, et nagu liiga hea ja lahe on olla. Elamine on super - oma saun, köök, puhkeruum, dushid ja värgid. Siljale aitähhid selle eest. Sai linnas jõlgutud ja lindudega pitsa pärast kakeldud. Õdagul keika kui selline. Tegelikult läks kenasti. Abitrurientide lõpubidu miskine - see tähendab, et palju ilusaid noori inimesi. Ja siis mina põlevilsilmil oma 130 kilo, karvase pundunud molli ja ilmselgelt mitteistuvate viikarite ning number väiksemate kingadega. Viimased lõikan ma muide esimesel võimalusel seibideks ja panen Kuressaare kesklinnas rituaalselt põlema. Jalad siiamaani valutavad. Loodetavasti ei pea ma ka ülikonna sisse ennast enam mõnda aega pressima. Sel ajal kui mina Amarillot ja Saaremaa valssi ennastunustavalt saagisin, otsustasid mu eided mingi toidumürgituse või kõhutõve kasuks. Üksikasjadesse ma siinkohal jällegi ei laskuks. Praegu olen juba väljapuhanud ja menetlen kuivatatud lestasid külma õllega. Kaks täiesti vaba päeva sulnil Saaremaal enne järgmist mängu, mõelda vaid! Olen elevil. Päris söögikorrad üritan sisse laadida kuskil väljas. Nii et kui kellelgi on soovitusi, andke tulla. 23ndal siis veel üks süldilaar Kihelkonna Jaanipeol ja 24ndal mandri suunas tagasi kakerdama. Vahepeal hoian teid ikka kursis kui midagi inimväärikust alandavat või kahetsusväärselt piinlikku jälle juhtub. Seni vötame ikka mönuga.

laupäev, 19. juuni 2010

Tõtake, seltsimehed unetud!

No ei osanud jälle viisaka inimese kombel magama minna. Selle asemel tinistasin terrassil hommikul kuueni luulet vehkida. Ma parem kogustest ei räägi, nagunii te ei usuks. Sõber sõnas seda kuuldes, et kui mees on üle 25 aasta vana ja luuletab, siis tuleb ta arvele võtta. Tegusa öö tõttu olin keskmises hämmingus ja põhjendatult solvunud kui 4 tunni pärast ärgata tuli. Tuterdasin ettevaatlikul sammul Ugala keldrisse ja veeretasin miskise reklaami valmis. Koduõuele naastes põkkusin naabrimehega, kes vedas mu Decorasse ja kätega entusiastlikult vehkides meile kõik seal müügis olevad masinad, naelad, makroflexid ja kes teab, mis kuradi põrkmuhvid veel kaasa pakkida lasi. Selle peale lasime mõned õlled. Siis puhkasin pisut jalga ja tegin sellise kiirtoidu:
Lõikasin liha peenteks viiludeks ja veeretasin kuivas purus, kus oli mingi ulukimaitseainesegu, tüümian, sool ja pipar. Ja siis praadisin pannil kenasti ära. Kõrvale viskasin ahjus kuumad võileivad ehk siis sepikule seda kuulsat BBQ kastet ja juust peale lihtsalt. Kapis oli mingit eilset kodujuustusalatit kah, viskasin manu. Toimis tõhusalt. Nüüd jälle Ugalas. Ja homme ära Saaremaale jee. Kirjutamiseni!

reede, 18. juuni 2010

Mõnikord on jälle sellised lood

Täiesti anomaalne päev. Kuni siiani olen ainult millegi või kellegi järele erinevates kohtades ja olukordades oodanud. Ei, ärge käige peale, ma ei taha sellest rääkida... Praegu igatahes jätkan sama joont Ugalas nii umbes 4 tundi veel. Ja kuna mul on ikkagi toidublogi, siis - hommikuks sõin võileibu, lõuna ajal sõin võileibu ja enne tööle tulekut ajasin ämmamoori supipõhjale elu sisse. Nad olid seal oma meeskonnaga tahtnud peale bakhanaale hellalt pohmellile peale lennates kanasuppi vaaritada aga magu olevat resoluutse "ei" öelnud. Ajastus oli sitt, sõnaga. Minul eelkirjeldatud sisekonflikte organitega õnneks ei esinenud. Sestap valasin supipõhjale puljongi peale, viskasin soola-pipart ja värsket tilli juurde ja käras ära kenasti.

Neile, kes kanasuppi keeta ei oska, ütlen ma kõigepealt muidugi "piinlik lugu" aga üldiselt mis seal ikka - laisk teeb kuubikust puljongi, kepsakam keedab kanakontidest. pärast viskad kontidelt liha, köögivilju ja/või makarone manu, maitsestad ära ja ongi olemas. Mina paneks muidugi pannil võis ettepraetud sibulat kah sisse. Kui keegi siia juurde pilti tahab, siis otsigu ise guugliga. pange otsisõnaks näiteks täiesti radikaalse ja originaalsena "kanasupp" ja vaadake, mis juhtub. Ma lähen kallan pitsikese Vana Tallinnat ja lohutan ennast sellega, et ehk homme valmistan taas roa, mis kõhule teeb minul pai ja lugemist siis pakub teile. Amarillo!

neljapäev, 17. juuni 2010

Pegasus peksis oimetuks

Eile kargasingi tsikli selga ja lendasin maanteelinti neelama. Jätan siinkohal pikemalt seletamata kuidas keegi toonald oli mu paagi tühjaks sõitnud ja kütus otsa sai. Kõigepealt tulistasin Elvasse ema õnnitlema ja kinki viima. Pakki panin Kihnu Virve raamatu. Vastu sain isalt bensiini ja emalt laenusajaseid. Piinlik aga tark manööver. Laterdasime ilmad-maad kokku, maitsesin isa koduõlut, pugisin kõhu elementaarseid pihve ja rammusaid praekardulaid täis ja kargasin jälle lenksu. Tartus tegin odavketi toidupoes kiire vahepeatuse ja soetasin puuduvad tarvikud. Maarjas ootas mind kuum saun, meeldiv snäkivaagen ja joomapaistetuses peremees. Viimane oli kah mingid lihad ahju visanud ja ootas täna minu heakskiitu neile kuna eile me nondeni ei jõudnud. Õhtu lõppes hoopis sedasi, et jäin üksi sauna eesruumi tiksuma. Okei, mitte päris üksi, umbes mustmiljon sääske oli kah. Sellise idülli raames kirjutasin igaks juhuks järjepanu 7 (ausõna seitse!) luuletust/lauluteksti. Oleks veelgi tulnud aga uni oli tugevam. Hommikul viisin peremehe ja tema kassiahastuse tema enda autoga bussi peale ja vurasin Viljandisse tagasi. Praegu õues kuldne ilm ja esimene õlu avanemas.

Marinaadi läksid kanakintsud. Plöru sees siis sellised asjad: soja, worchester, punane vein, Kentucky Whisky BBQ kaste, küsla, punane sibul, chillikaun, värske oregano, purustet pipar ja sool. Pärast siis 200 kraadiga grillrezhiimis ahju ja mõlemalt poolt küpsetada. Vahepeal pintseldasin sellesama BBQ kastmega. Ma pole vist nii maitsvat kanakintsu teinudki:P

kolmapäev, 16. juuni 2010

Viisivärten vurisema

Sõber ütles, et mu sissekannete pealkirjad olevat nagu Apelsini uue albumi lugude nimed. Vahele jäin. Peakski vist nüüd nende lugude viisistamisega tegelema hakkama. Seda enam, et ega mul see lesta praadimine eile nii hästi välja ei tulnudki. Muti oli fotoka seest mälukaardi kaasa võtnud, seega jäi pilt tegema. Aga nõrgemanärvilistele oleks see ka shokeeriv olnud. Kõik tahtis kuidagi laiali laguneda, samas nagu polnud justkui päris küpse kah ja maitse polnud kah nagu minu lemmik. Hetkel igatahes mõlgutan mõtet, et hüppan tsikli selga ja lähen vaatan paar päeva ilusat kodumaad ja leian ka uuesti jõudu millegi söödavaga välja tulla. Praegu hakkan päevaseid jõuvarusid tankima kokanduslikust suurvormist nimega Keedetud Muna. See on väga keeruline gurmee. Pole mõtet valmistamisprotsessi kirja panema hakatagi. Tõenäosus, et õnnestute, on minimaalne. Lestad turul rääkisid.

teisipäev, 15. juuni 2010

Löhmö, pönömö Ölököndödö möjö pölömö!!!

Eile oli kohe ärgates hirmus himu tsikli selga ronida ja kuskile põrutada aga lõunaks veel sobivat destinatsiooni polnud leitud ja siis hakkas vaikselt tunduma, et tuleb hoopis taara ära viia, no ei olnud teist enam tõesti kuhugile panna. Kuna olen ka koormakujundamises magister, sain autosse napilt kõik ära mahutatud. Nii suurusjärk 25 kasti pluss plekki-plastikut. Ristmikutel oli maanteedehirmul tegemist kõvasti, sest ega ma kõrvalistuja aknast kuhugile ei näinud küll. Taarapunktis võeti mind laia naeratusega vastu, sest kes siis Side uulitsa maffiat ei tea. Furoori tekitasin hoopis hiljem kaupluses, kus turvamehed, teenindajad ja muu publik vaatas sajandi hämminguga kuidas üks karvane neandertaallane vaikselt nohisedes poe õllest tühjaks tassib.
Edasi läks õhtu nagu tihtilugu meeldiva seltskonnaga saunas kaarte tagudes. Toas valmistati minust sõltumatult frikadellisupp ja sinna kõrvale huvitavad küpsetised peedi ja sinihallitusjuustuga. Õnneks oli minu tuppa laekumise ajaks kokk juba leekides leekima pannud, nii et intervjuud ei õnnestunud võtta. Aga üldiselt, armsad lugejad, tahan öelda, et pole oluline, mida te endale söögiks valmistate vaid et te seda armastuse ja naudinguga teeksite. Näiteks mind ootab kapis paras hunnik lestakalu, mille puhastamisega esimest korda ise kokku puutusin. Plaanin nad lihtviisiliselt soola ja pipraga ära praadida ja peaks saama oivaline suutäis. Eks täiendan jälle kui asi tehtud. Ölgö mösöd!

esmaspäev, 14. juuni 2010

Kultuurne olemine

Tuleb mõned päevad ajas jälle tagasi minna, et kõik ausalt ära räägitud saaks. Tähendab laupäeval sai ennast ikka üliinimlike pingutustega käima tõmmatud ja õdagu sõprade esinemist kaema mindud. Ehk siis Nikns Suns oli Puhtas Kullas. Väga nauditav etteaste oli. Mäletan, et pärast koju sõites taksojuht rääkis midagi kogu tee aga et mida... nagu ei mäletanud ma järgmine päev seda, et olin lubanud bändipoistele ka meeldiva sauna kütta. Sestap pidin nende laekudes tegema ettepaneku sauna lihtsalt terrassilt silmitseda ja õhtu toas teleka ees lösutades veeta. Õnneks oli põhjuseid mõnusaks tubaseks olenguks rohkem kui küll. Koeral juhtus just 5 kuu sünnipäev olema ja telekas näitas meeste tantsupidu. Kolistatigi mõned kilekotid külma õllega ja tordiga koerale (!) kohale ja hakati olema. Mina jälle sulni perenaise rollis loomulikult. Ahjaa eile hommikupoolik oli samuti tore. Kõigepealt lõunani ei teinud keegi justkui midagi. Siis tegin mina justkui natuke midagi. Ehk siis ajasin end üles, kasisin, viskasin Mutile ühe Ibumaxi näkku ja tõin Männimäelt 2 kebabi. Kõlab nagu korraliku põmmpea unistus, eksole. Esimest korda võttis vererõhu natuke madalamaks tegelikult alles siis kui hoovist viimane piduliste auto väravaposte ähvardades välja vingerdas. Ühe auto pidin ise omanikule ära viima. No ja siis turule väike poering. Sealt siis materjal õhtuse kraami jaoks rockstaaride meeleheaks.

No kõigepealt tuli hirmus isu millegi järele, mida kohe saaks. Seega tegin kiirelt hunniku võileibu.







Aga muidu tegin kanakastmega pasta. Hakkisin hunniku küslat ja pool chillikauna. Poole küslast viskasin õliga pannile korraks ja siis tõstsin õli seest küsla ümber potti. Küslase õli seest lasin kanafileetükid ja chilli läbi. Too siis kah potti, pipart-soola juurde ja peale pakk kohvikoort ja pakk Merevaiku seentega. Ja siis tasasele tulele podisema. Pastaga nagu ikka, et keetsin ära ja lasin pärast pannilt küsla, värske hakitud tüümiani ja oregano ning riivitud parmesaniga kergelt üle.

Vot nii. Aga nüüd jälle turule, et kurke juurde soetada ja uus laar fantastilisi värskeid hapukurke töösse lasta. Juhhainii! Ahjaa - jätsin Täpsi jutu meelde ja võtsin pooleldi kuulda. Et siis küll pildistamise linke uurima ei läinud aga tegin pildid seekord oma kapis tolmu koguva peegelkaameraga, mitte enam telefoniga:)

laupäev, 12. juuni 2010

Muusiku raske elu

Eile tegime Suure Venna Majabändiga debüüdi. Vahva vuntsidega ja moodsas lapitehnikas nahkvestiga süldivello oleks ikka palju lihtsam olla. Kui sain kola tassitud, pidi pump rindu kinni jääma. Vähemalt veerand tundi ei tulnud õlleisu peale. Hoovis aga õnneks kujunes noor laulupidu ja seal sain elujõu tagasi. Kogu selle sahmimise juures ei tulnud mõttessegi kokata loomulikult. Õnneks küpsetati ohtralt maitsvaid lihasid tulel. Vahepeal küpsetati neid ka ilma tuleta aga see ei seganud kedagi. Minu värsked hapukurgid olid samuti väga populaarsed. Mu populaarsus tundus hetkeks kahanevat kui pakkusin, et jätaks mõned kurgid oma perele kah proovida. Õnneks sain ruttu jutulõnga muudele teemadele hajutada ja teatavasti joodiku mälu haugi omast palju pikem pole. No ja õdagu siis peksime omal rohkem või vähem musikaalsel moel tolle puhveti siis pilbasteks. Oli päris lõbus, sai rokitud, sai bluesitud, sai koju tuterdatud. Pillid jäid muidugi sinna. Mine tea, kas neid ongi tarvis sealt ära tuua. Praegu aga lohisesin tagasi just ületee AjaO poest. Ostsin mingit makaronisalatit, valmis kotlette ja paki sarapuupähkleid. Ja 1,5l-se "alekoki ginni". Sellest meeliülendavast komplektist ma vast pilti ei tee. Katsub varsti Hansapäevade laadale minna ja kaeda, kas saab praegust olukorda kuidagi millegi meeldiva ja positiivsega tasakaalustada.

reede, 11. juuni 2010

Oi, ma olen rahul...

Eilne on saanud rahulikult möödanikuks ja selle kana marinaadi jätan välja uurimata, sest "ega see soomlane nüüd nii kesklinnas kah elanud". Aga tänane päev oli fantastiline. Hommikul lõbustasin ennast Muti loppis olemist lõõpides. Alati hakkab ju kohe kergem kui näed, et keegi veel vireleb. Mu suur loomasõber veetis lõppeks muidugi väga tegusa tööpäeva hommikumantlis arvuti ja moblaga voodis sahmides. Tõi töö koju või sedasi. Nii kui minul alkomeeter dabroo andis, kargasin muidugi auto rooli ja tormasin turu suunas amokki. Hankisin kohalikust nutumüürist mõned käibelolevad kupüürid ja soetasin vajaliku kraami. Ja õigel hetkel hakkas Side uulitsal fantastiline chill, mis lõppes just hetk tagasi kui ämmamoor delegatsiooniga lahkus. Avasingi just viimase õlle ja toksin siin. Saun oli loomulikult hea aga jätsin igaks juhuks proovimata ämma köidetud viha, kus oli nõgest, naati ja vaarikaoksi. Ega vines vanainimene ju pole valiv. Hea, et mul õues karuputk ei voha. Keerasime ise maitsvat tubakat plärudeks ja jutlesime terrassil. Kõige selle idülli taustal vormistasin kõigepealt oma elu esimesed värsked hapukurgid. Homme peaks saama mekkida.

Alustasin väikse kogusega igaks juhuks ehk siis turult kilo kurke ja need jääkülma vette. Siis tulele 1,5l vett, milles 1,5 supilusikatäit soola ja sama palju suhkrut. Siis paras nõu valmis ja sinna peotäis tillivarsi ja 2 küslaküünt nii umbes neljaks lõigatuna. Ja kurgid siis sinna peale ootama. Kui vesi keeb paar mintsa, siis tulelt maha ja supilusikatäis äädikat sinna sisse ja siis see kuume vesi kurkidele peale. Juba 24 tunni pärast võib hakata maitsma. Ämmamoori retsept. Sai tema laari enne proovitud ja oli ikka kuradi hea küll. Sisenesin valutult hoidistemaailma otsapidi nö:)

No ja ise vormistasin itaaliapärase roa. Oleks olnud vaja küll veist aga kuna seda polnud võtta, asendasin seaga. Kilone käntsakas oliiviõlis ära praadida külgedelt, et mahlad kinni saaks, siis pipar ja sool peale hõõruda ja potti koos klaasi piimaga. Ja siis tasasel tulel lased sedasi, et ootad kuni liha piima endasse tõmbab ja lisad järgmise klaasi siis. Niimoodi 4 korda järjest. Läheb päris mitu tundi aga tuleb õrn ja hõrk. Juurde tegin spagetid. Kõigepealt ikka keetsin soola ja väikse oliiviõlitörtsuga pea valmis ja siis viskasin pannile koos paari küüne hakitud küsla ja tüümianiga ning väikse õlisörtsuga. Siis liha ja spagetid taldrikule ning parmesani peale riivida. Mis seal salata, olin tulemuse üle isegi uhke. Aitähh. Vimpli võib jätta Ugala valvelauda või Myrakas-nõudmiseni postkontorisse. Ikka külma õlut, musirullid!

neljapäev, 10. juuni 2010

Za ruljom

Tähendab, päev täis delegeerimist, peab tunnistama. Minu õlule jäi muru pügamine ja jaht koerte fekaalidele. Kulges eduliselt. Naabrimehega sai garaazhigi koristet. Ämmamoor tegi ülejäänu. Peenarde rohimisest kana marineerimise ja hoovi brändiga varustamiseni. Müts maha sesmõttes. Kui oleks käepärast. Vanamoor lükkas kah shampa hinge alla ja jooksis voodi kummuli. Olengi ainult mina jäänud ärkavat loodust imetlema. Isegi koer magab nii, et keel on tugitooli külge kuivanud. Peaks vist uue hittloo kirjutama aga ma ei suudaks ise ennast praegu enam tõsiselt võtta. Nii et las ta jääb. Tööd sai tehtud vahvasti ja erinevaid lihasid sai samuti joogi kõrvale manustet. Küll leiab ka peasüüdlase, kes tunnistab, et tema tegi ja mida kasutas. Praegu põhimine, et hoovi peremeestel meel rahul ja uni magus tulemas. Olge teie kah musid:)

teisipäev, 8. juuni 2010

Ahhaa, ei ütle!

Kuulsin, et rahvas on mures, et kas ma polegi vahepeal paar päeva söönud. No nii see päris ei ole. Aga laisk olen olnud küll. Näiteks eile soetasin valmis saslikut ja küpsetasin peale sauna õlle kõrvale. Õlu sobis kohe kuidagi natuke liiga hästi isegi, peab tunnistama. Vähemalt täna hommikul kukal nagu mainis, et härra eile lahke kallamisega olla olnud. Aga no vihma rabistas nii armsasti ja koer püüdis mu ümbert sääski ja varju all oli hubane omaette mõtteid mõelda. Lootsin, et näen ka peolt naasvat abitus olemises naabrimeest aga vähemalt ajaliselt suutis ta mu üle pummeldada. Ja üleüldse on paar viimast päeva läinud bändiproove tehes, eks selletõttu siis sobis ka sissemängitud bluesmani olek. Täna on muidugi uus hingamine. Turul sai loomulikult käidud ja känakas sea küljeliha ostetud. Samuti oli seal oste soetamas palju tuttavaid, mis oli kena kaeda. Oma Muti ja ämmamoori leidsin kah turult, õigemini nemad leidsid minu, lihamüüja oli välja lobisenud, et enne neid oli pere karvasem esindaja läbi astunud. Ämmamoor muidugi ei tahtnud kah alla jääda ja vormistas lõunaks hõrgutava guljashi kartulipudruga.

Mina lõikasin küljetüki viilakateks ja panin marinaadi, mis koosneb siis siukesest mudrust: natuke olliviõli, pakk taco maitseainesegu, 5 küslaküünt, pool chillikauna, tüümiani, rosmariini, worchesteri kastet, balsamveiniäädikat, soola ja sörts suhkrusiirupit. Siis kenasti ahjugrillile läksid ja glasuuritasin neid tänasoetatud Kentucky Whisky BBQ kastmega ja natsa enne lõppu läks peale riivitud parmesani. Kõrvale pandagu marineeritud pepperonit ja ämmamoori värsket hapukurki. Aus kraam. Ja ei tohi unustada kõrvale külma õlut!

laupäev, 5. juuni 2010

Save a horse, ride a cowboy!

Howdy! Onul oli täna jälle aega ja päev oli mõnus. Kuna eile sai vaadatud Mutiga kuidas Jamie Olivier ameerikamaal rokkis ja üksiti oli konkreetne osa kauboide juures vändatud, siis jäigi selline ruuduline, porgandihäälne, mul-on-munad-paistes tüüpi "Iihaa!" tunne sisse. Turult soetasin tüki noorlooma abaliha. See oli muidugi katsumus omaette, sest on ju laupäev ja üksiti olla gerondid just penssi saanud. Nii et alustuseks tuli turu juures sularahaautomaadi järtsis tugev pooltund veeta, sest kes ei võtnud just sardelliraha välja, see kiskus kogu pensioni, et see panka viia, sest neid automaate ta ometi ju ei usalda. Aga no kogenud lehmapoisil kannatust jagub, eks ole see omandatud juba hommikuti tunde "buutse" jalga kangutades. Ja no mingid mõrapead olid linna odavast pilsnerist kah tühjaks ostnud. Langesin lõpuks sedavõrd madalale, et soetasin, häbi öeldagi, Saku Originaali. Ainsaks vabanduseks, et olin tõesti läbi ja neil oli soodukas. Siis mingi hetk laekus kogu Elva maffia ehk mu esivanemad ja õe pere Side uulitsale. Tuli muljetada ja lapse tunnistusi presenteerida ja muu selline, oli meeleolukas. Sauna sai muidugi kah tehtud. Võimalus ju oli. Igatahes kogu see tohuvapohu ei takistanud mind valmis tegemast ühte vihast teravat kauboi chillit. Kõik lahmisid, pühkisid laubalt higi ja kiitsid. Tegijate amps.
4 sibulat ja 5 küslaküünt hakkisin ja lasin pannil õlis mõnusaks. Panin need ahjupotti ja peale 2 purki purustatud tomateid ja 3 purki konservubasid. Kilokese seda loomaliha kah tükkideks ja otsa. Sinna veel peale mõnusalt soola, chilli-laimi segu ja cayenne`i pipart ning sörts suhkrusiirupit maitsete sidumiseks ja siis mõneks tunniks ahju 160 kraadi juures podisema. Super kraam, siiamaani nii energiat täis, et mine või lehmajahti või midagi:)

reede, 4. juuni 2010

Eelneva jutu jätkuks

Et siis istusin mina sulnilt terve õhtupooliku terrassil, vahtisin taevas lohisevaid pilvi, narrisin koeri ja tegin muid kodutöid. Muti rapsis hullunult köögis. Ise ta väidab, et ma inspireerin ja innustan teda aga mulle tundub, et ta üritab mind lihtsalt üle trumbata. Ma ei jõudnud nelja õlutki ära juua kui too oli kolm käiku söögikraami valmis sahminud. Katsun nad nüüd siiagi visandada.

Kanaliha kartulitega. Et siis kanatükid kuivaks ja pipra-soolaga kokku, natuke läbikasvanud pekki kuubikuteks, koorega kartulid viiludeks, sibulat ja küslat kah valmis lõikuda parasjagu. Siis praed õlis pekikuubikud kuldpruuniks ja korraks lased kartuli kah sealtsamast õlist läbi. No ja kanatükid praed kah ümbert kõrgel kuumusel ära ja viskad potti koos sibula, küsla ja pekitükkidega ja valad valge veiniga üle. Ja ahju visata 160 kraadi juures kogu kamm. Siis hakid natuke peterselli jms värsket rohelist valmis. Osa sellest viskad poole küpsemise pealt toidu juurde potti, osa paned pärast serveerides peale. Tehtud!

Aedviljapirukas miskine. Vist poepäritolu lehttainas. Riivid porgandit, nuikapsast, kevadsibulat ning lisad kooritud tomatite kuubikuid jms. Laotad taigna koogivormi ja köögiviljad sinna peale. Segad toorjuustu (200g), piima (1/8 l) riivjuustu ja kõik õues põõsastes olevad värked ürdid, maitsestad soola ja pipraga ning valad muule mudrule peale ja siis ahju 180 kraadi juurde kuni paistab, et valmis on:)


Ja kuna tainast jäi üle, siis vormistati maitsvad õuna-kaneeli pirukad, mille kõrvale sobis oivaliselt värske melissi ja piparmündi tee kui ma ei eksi...

neljapäev, 3. juuni 2010

Minu kodu on minu kindlus

See on hämmastav kui vastumeelne võib mõnikord tööle minek olla. Üks kuradi sahmimine ja armutu võimlemine käib ja kõigil silmad põlevad peas nagu Tootsi kodukäijal. Samal ajal särab õues päike täis oma paari päeva, mis tal selle hooaja jooksul on kõigevägemalt lepinguliselt välja kaubelda õnnestunud. Aga kui jälle välja pääsesin, lõin tsiklile hääled sisse ja sõitsin kõik Viljandi tänavad mõlemat pidi korra läbi, et ükski kohalik pensionär ärritamata ei jääks, rabasin poest mõned õlled ja laekusin koduhoovi. Suu vajus kohe naerule kui värava seestpoolt kinni panin. Elu hakkas jälle tasapisi ilus tunduma. Selle puhul vormistasin näljase elukunstnikuna joogi kõrvale kohe järgmise asja:

Õllesõbra kuum salat. Läks käiku, mida elamisest leida oli. Ehk siis mingi singitüki sahmisin kuubikuteks, samuti tükeldasin ühe sibula, mõned shampinjonid ja röstsaiaviilud tegin kah kuubikuteks. Kõik kuumale pannile ja pipart-soola ning minupärast kasvõi liha üldmaitseainet peale. Kõik parajaks lasta, taldrikule heita ja riivjuustu peale saagida. Plöruks viskasin kapis olnud mee ja sinepi kastme miskise. Varsti peaks naised poest tulema ja Muti lubas mingi kanaasjaga tegelema hakata. Ootan põnevusega.

Music will last forever

Sai siin ükspäev vaadatud tõeliselt head filmi "Anvil". No rohkem nagu "rockumentary" aga soovitan kõigile muusikat armastavatele inimestele. Tänu armsale Mutile evin originaalplaati peaosaliste autogrammidega suisa. Aga et muidu kuidas siis. Ugalas on üksjagu rapsimist, tehakse kohvikuõhtute proove, käin seal perioodiliselt ennast näitamas ja tähtsat nägu tegemas. Sellevõrra vähem saan siin blogis vaimutsetud. Eile sai jälle resultatiivne turulkäik sooritatud ja vormus järgnev retsept:

Ühepajatoit sealiha ja aedviljadega. Kõigepealt liha kuubikuteks, veeretad neid jahus ja siis potti kus on juba kuum õli ootamas. Praed siis neid suurel kuumusel natsa aega, soola-pipart viskad kah juurde. Siis lõigud sibulat ja küslat ja shampinjone. Paned aga vahvasti seened-sibulad hauduma potti, 5 mintsa hiljem lahmad küsla ja tomatipasta manu ja küpsetad veel pisut. No ja siis valad puljongiga üle, viskad loorberilehti ja vürtsiterasid juurde ja lased keema tõusta ning siis jätad vaiksel tulel podisema. Vahepeal lõigud porgandit ja kartulit ning oakaunu ja viskad siis kui liha peaaegu valmis nad potti juurde ja lased veel 20 mintsa podiseda. lõpuks vähe tärklist ja külma vett segad ja paksendad sellega kogu mudru ära. Näitad selle retsepti siis naisele ette, võtad viskit ja jääd, lähed õue istuma ja delegeerid kokkamise kallile kaasale. Minul õnnestus fantastiliselt. Kena päeva teilegi!

teisipäev, 1. juuni 2010

Tere, armsad Teletupsud!

Onu Myrakas pidas sõna. Käes on teisipäev ja ma olen tagasi eetris. Ega veel argieluga harjuda taha päriselt, aga üritab sellegipoolest. Et siis lühidalt ja viisakuse piiridesse jäädes sellest, mis vahepeal toimus. Reedel topiti siis naised ja lapsed ning Mannust rääkimata (meie 4-kuune hullumeelne inglise buldog, keda naabrimees hellitavalt Mordavorodiks kutsub) autosse ja põrutati minu kodulinna Elvasse, kus toimus alustuseks mu õetütre lasteaia lõpupidu. Jätan kirjeldamata vahepealsed seiklused millesse olid segatud akuutne sitahäda ja verejanulised sääseparved ja jõuan sujuvalt järgmise sündmuseni, milleks oli samal õhtul Annikoru ürgorus aset leidnud sõbra 40-s juubel ja vastavad pidustused. Seal läks kõik ladusalt. Ei hakanad eriti söögiga jamama vaid valasin õues ühe koha peal seistes ning vanade tuttavatega meeldivalt vesteldes erinevaid joovastavaid jooke sisse. Siis jätan vahepeal jälle rääkimata kas ja miks ma enda autoga sõbra hoovis vastu õunapuud sõitsin ja jätkan sealt kus sünnipäevalaps teki alt läbi üksikute sügavate norsete üritas meid veenda, et ta on täiesti ärkvel ja täis tegutsemistahet. Ei petnud ära. Sestap lahkusime, saades pereemalt kaasa kotitäie maitsvaid söökisid. Laupäev läks aimatavat rada ehk siis Eurovisioon Juure ja Kivirähu abiga. Lauda katsid sõbra sünnipäeva toidud ja hunnik erinevaid veine. No ja edasi tulid juba pühapäev ja esmaspäev, kus toimus siis Eesti Teatrite Suvespartakiaad, mida orgunnis sel aastal Ugala. Seal juhtus muidugi palju aga koondame selle ühise nimetaja alla "konfidentsiaalne" ja läheme eluga edasi.

Igatahes praegu laekusin just töölt ja istun sauna eesruumis. Tuli ahjus mõnusalt praksub, ees on päeva esimene õllekene. Kõrval sinki ja värsket suitsulatikat. Korralik leil ja pehme taastumine alaku. Homme lähen turule ja teen mingit pärissööki. Olge nummid!:)