Täiesti anomaalne päev. Kuni siiani olen ainult millegi või kellegi järele erinevates kohtades ja olukordades oodanud. Ei, ärge käige peale, ma ei taha sellest rääkida... Praegu igatahes jätkan sama joont Ugalas nii umbes 4 tundi veel. Ja kuna mul on ikkagi toidublogi, siis - hommikuks sõin võileibu, lõuna ajal sõin võileibu ja enne tööle tulekut ajasin ämmamoori supipõhjale elu sisse. Nad olid seal oma meeskonnaga tahtnud peale bakhanaale hellalt pohmellile peale lennates kanasuppi vaaritada aga magu olevat resoluutse "ei" öelnud. Ajastus oli sitt, sõnaga. Minul eelkirjeldatud sisekonflikte organitega õnneks ei esinenud. Sestap valasin supipõhjale puljongi peale, viskasin soola-pipart ja värsket tilli juurde ja käras ära kenasti.
Neile, kes kanasuppi keeta ei oska, ütlen ma kõigepealt muidugi "piinlik lugu" aga üldiselt mis seal ikka - laisk teeb kuubikust puljongi, kepsakam keedab kanakontidest. pärast viskad kontidelt liha, köögivilju ja/või makarone manu, maitsestad ära ja ongi olemas. Mina paneks muidugi pannil võis ettepraetud sibulat kah sisse. Kui keegi siia juurde pilti tahab, siis otsigu ise guugliga. pange otsisõnaks näiteks täiesti radikaalse ja originaalsena "kanasupp" ja vaadake, mis juhtub. Ma lähen kallan pitsikese Vana Tallinnat ja lohutan ennast sellega, et ehk homme valmistan taas roa, mis kõhule teeb minul pai ja lugemist siis pakub teile. Amarillo!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar