"Peaks vähem jooma. Mida me sellest õllest õigupoolest saame? Mida see vines olek annab? Rikume asjata tervist ja pered kannatavad vaikides, teeme vaid teised õnnetuks. Kuule, jätame joomise maha, ah? Helistan Remsujevile ja küsin, kuidas see karskuse värk käib, ja Heino Seljamaale. Apostel Joeli jutlusele panen meile kohad kinni. Me peame meelt parandama, Üllar. Nüüd pane püksid jalga, mine poodi
ja osta endale dressid ja jooksusussid. Kui Viljandisse satun, teeme sõudeergomeetritel võistluse. Enne seda tunnike kõhulihaseid ning masseerime vastastikku kannikad soojaks. Saun, jah see tervistav pühamu las kuuluda meie edasisse ellu aga pruugitagu teda vaid ihu- ja vaimuvärskenduskohana. Mis mõnu on leilist, mida püütakse punni õgitud kõhu ja joobe kiuste? Kas mineraalvesi pole keelekastmiseks küllal hea? Tiirasel hedonismil olgu tänasest ots. Kui ma külla tulen, siis teeme varjupaigas päevakese tasuta tööd, pärast seda kiire saun porgandimahla saatel, ja õhtuks koju tagasi. Ja kui tahame päris pööraseks minna, otsime Suveniiri vinüüli välja ja keerutame ühe valsipoogna kinniste kardinate taga köögilambi pirni intiimses valguses."
Umbes sellise loengu sain täna Sõbralt. Eile sai päris vaprasti sahmerdatud. Kõik sai alguse sellest, et meil Naabrimehega oli plaanis õues natuke tööd nokitseda. Aga no ilm oli heitlik ja seda õiget tukslevat tuhinat ei laekunudki. Sestap vahetasime paljutähenduslikud pilgud oma kolmes vahetuses tööd rügava maksa tingitud kollaste ja veresoontega kaunistatud juhmide silmadega ning valisime välja demokraatlikul teel kaine juhi. Ehk siis sõitis see, kellel oli auto käepärast - Naabrimees. Suundusime jahile. Kui karmid mehed on jahil, siis neid ei sega juba miski. Ülekaalulisi kehasid vedades ninasõõrmed kurjakuulutavalt hapnikku pahvimas ning nõrgemaid kliente tatrapakkide vahele lettidesse tõugates saime tarvikud hangitud ning paar vihast kannelt suitsuribigi juurde. Need lasime ahjus 150 kraadi juures pool tundi veel paremaks muutuda. Soetasime ka kaks Õhtulehte, et ilmaasjadega kursis olla ning et saaksime korraga lugeda. Ja alati on ju tore siis ka vahetada. Nii me mõtlesime. Ja läkski sulniks saunaks. Vaevalt olime saanud mõlemad nii 15 tarvikut sisse libistada kui oligi õhtu käes ja nabad puhtaks pestud. Targad härrasmehed oleks nüüd viisakalt kätt surunud ja laiali läinud. Kuid ei. Meil oli vaja kõik naabrimehe peedid sinna otsa veel ära degusteerida. Tõusva päikesega käisin igatahes Ulrichit hõikamas tualetis. Ka Naabrimees tõdes, et on päris tammine olemine. Nüüd siis istungi hästi vaikselt oma tugitoolis ja mekutan maasikasiidrit ning kuulan kõrvale Nashville´i kantriraadiot. Muti tegi mingi oivalise roa, lähen seda tshekkima. Teile ma mingeid retsepte ei viitsi praegu trükkida, vaevalt teid huvitabki. Järgmine kord ehk. Kõige kiuste. Esmaspäevast alustan siis uut elu... Toon kasti õlut ja hakkan iga päev midagi siia kirjutama. Olgu siis või lühemad sissekanded ja teinekrd ilma sügavama moraalita ja imemaitsva roata aga kuidagi peaks jälle joone peale saama. Muidu nagu ei leiagi neid hetki kirjutamiseks kui vägisi ei otsi. Olge teie ikka musid, armsad lugejad ja järgmiste kohtumisteni! Howdy!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar