Avastasin, et pole viimastel nädalatel saanud kodus peremehe eest olla. Muudkui seikled seal kunstitempli hämarates katakombides ja endal pole aimugi, mis päris maailmas sünnib. Sedasi võid avastada, et su salamahti naiseks sirgunud pisitütar on vahepeal Saaremaa Ooperipäevadel prügikasti tagant leitud immigrandiga teiselpool maakera tekiilakaktuste istanduse rajanud ja oma moor, kelle kuskile unustasid, leitakse hambaorkideks kulunud keppide najal ei-tea-mitmendat aastat ümber Viljandi järve tervisekõndi tegemast. Kuna ma olen kõigest labiilse närvisüsteemiga alkoholilsmile kalduv introvert, arg ning madala valulävega pealekauba, siis eelistasin pereliikmeid esialgu mitte torkima hakata. Lõin töölt tulles keset elamist käed puusa ja vahtisin pilgul, mille kõrval isegi Steven Seagalil peaks olema teoreetiline võimalus ekspressiivseid esikarmastajaid Oscari-vääriliselt kehastada, hakkajalikult ringi. Nobedal observeerimisel tuvastasin problemaatilised objektid: magamistoa voodi kohal juhtme ja pisikese ime koostööl laes gravitatsiooni trotsiv lambijunn, arulageda buldogi poolt alla kakutud kardinapuu ning pliidi kohal kasutult töllerdav katkine kubu. Tõelise meistrimehe käed hakkasid erutusest sügelema. Tormasin maapinda puudutamata elegantselt garaaži ning naasesin sületäie kõikvõimalike tööriistadega. Siis aga andis karm reaalsus esimese hoobi piki mu modellimõõtu sihverplaati. Tulistasin tüübli koos kruviga läbi kipslae, põrkasin ise taburetilt voodile, verbaliseerides ka hunniku mahlaseid sünonüüme meessuguorganile. Võtsin esimest korda aja maha. Kardinapuuga läks suhteliselt ladusalt, väljaarvatud ebaoluline tõik, et ta sai seina - nagu mul tisleri pojana korrektselt on kombeks kirjeldada - loodi mulli jälgimata. Ehk siis lihtviisiliselt kuramuse viltu. Võtsin veelkord aja maha. Jäigi ainult operatsioon koodnimetajaga "kubu". Jooksin pikendusjuhtmete, kruvikeerajate ja tinutuskolbidega ringi nagu sittumiskohta otsiv peni. Nimekiri vajalikest toimingutest oli pikk. Nii juhtuski, et kahetsusväärsel kombel jäi üks neist vahele. Voolukilbist kaitse välja lülitada. Keset harrast etüüdi juhtmeotsas töllerdava mikrokiibi ja rohelise peraga kruvikeerajaga olin sunnitud esitama oma korteri läbi aegade suurima detsibellivooga täishäälikute kombinatsiooni, lööma kruvikeeraja lähima kabatšoki sisse ja mõtlemispausi võtma. Igatahes olin kogu selle peremehe mängimise aktsiooni lõppedes läbimärg ja ilus ümmargune nagu vihmaveetünnist leitud roti laip. Kummardusin sügavalt kujuteldava aplausi saatel, kasisin ennast ära ja läksin üsna kergel sammul tööle tagasi. Näis mis saab kui järgmine kord selle va elusosa kodusest olemisest ette julgen võtta. Praegu aga (embedding disabled paraku):
http://www.youtube.com/watch?v=GiHdr4rWG98
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar