teisipäev, 14. september 2010

Olemiserõõm

Täna võttis ärkamine kuidagi eriti palju aega. Ma arvan, et magasin ka siis kui olin juba tööpostil. Ei aidanud ka see, et sooritasin tahtevastase hommikuvõimlemise klaveri ja kõlarite tassimise näol enne seda. Vastupidiselt minu arvestusele ei lõhkenud ka peas ühtki veresoont, mis oleks lasknud selle tülika toimingu pooleli jätta. Tiksusin etenduse taastusproovi ära karges vihas, mille tingis tõik, et polnud ühtegi varusärki kaasa võtnud kuigi teadsin, et igasugune füüsiline koormus minu puhul eeldaks seda elementaarselt. Õnneks ei olnud mu putkas rohkem seltskonda peale mu enda, sestap sain rahulikult lasta higisel särgil seljas taheneda. Direktorihärra astus küll läbi kuid oleme teineteist aja jooksul kordades hullemates olukordades näinud. Mingi hetk sain putkast põgenema. Reisi esimene ots oli loomulikult kummide vilinal odava õlle jahile. Jaht oli täis raskusi ent resultatiivne. Tagasihoidliku härrasmehena piirdusin tosina tarvikuga, mis said ahvikiirusel ka sügavkülma visatud, et ruttu võtta oleks kui valmivad maitsvad seasabad, mille kohe kööki laekudes keema panin vürtsi, pipra, soola, loorberilehtede ja paari sibulaga. Sulnis päälekas armsale õllele. Ainsaks miinuseks oli see, et kleepis, raibe, käte külge hirmsasti nagu vaese (või hoopis rikka ) mehe tapeediliim. Praegu istun armsa naabrimehega terrassil. Vahepeal oli sündimas noor tüli kuna mu vasak spordikäsi pole ammu intensiivtreeningut saanud erinevalt paremast. Paraku pildusin koerale palli just selle äpu käega. Aimatavalt lendas pall vastu naabrimehe autot. Järgnevalt pildusime entusiastlikult ja järjest kõvemini palli üksteise autode suunas. Palju ei puudunud, et nõudnuksime koeral palli asemel meile kive juba ette tassida. Siis tuli aga õnneks härrasmees, kelle firma meie järjekordset joomalava ehitama hakkab ehk siis varjualuse kivipõranda ära laob. Diilid said sõmitud ja rahu saabus maa peale. Suundun nüüd mõnusalt tatsudes toa suunas, et hakata Rahva Oma Kaitse saadet kuulama raadiost. Tarvikuid veel on. Ja natuke surnud sea saba kah. Suhtestumiseni!

1 kommentaar:

  1. Oot! Täna on ratastel valge kuut teie pere käsutuses, ma loodan et selle suunas need kivid lendama ei hakanud :) (Vilkuritele te nagunii pärast mitmendat õllet pihta ei saaks :P)

    VastaKustuta