Pidu katku ajal

Selle õõva tekitava ja tallinfilmilikult hallitoonilise pealkirja alla mahuvad tegelikult päris meeldivad teemad. Tacete, discipulis! Kohe seletan. Rääkides peost - täna täpselt aasta tagasi lõigati üks teine arulage buldog lõhki ja sealt tõmmati välja hetkel minu tagasihoidliku apartementi ruuliv eksemplar. Matrjoshkade efekt niiütelda. Nonäe, siin ta nüüd vahib ja üritab oma keskendunud pilguga last tortillat loovutama panna. Tundub, et tehnika vajab veel lihvimist. Peamine on meeles pidada, et ma pärast tema tatiloigus ei libastuks ja ennast oimetuks ei kukuks. Ka see võib olla osa tema sõjaplaanist. Mine tea, mis maitsvat mul sel saatuslikul hetkel käes või hambus võib olla. On olnud meeleolukas aasta esimese verstapostini jõudnud elajalooma seltsis. Palju on juhtunud toredat ning kõvasti saanud nalja. Need mõned üksikud pahandused ei vääri märkimist, sest tal on täpselt sama ilus ja nummi nägu kui minulgi ja meiega lihtsalt ei saa pahandada:)

Ja siirdudes meie anatoomiliste pärlitena ümbritsevate suunas valgust ju rõõmu kiirgavatest näolappidest katku juurde - no gripihooaeg ju. Olen mõnda üksikut isendit kohanud, kes praegu ei ole nakatunud ja olen sunnitud kahtlustama, et tegemist on kas tulnukate või hästi maskeeritud sidrunitega. Ma siin pajatan teile, kergeusklikele küll, kuidas ma kõikehõlmava kontsentratsiooniga ingveriteed makku valan aga tegelikult on palju paremaid nippe enda vormis hoidmiseks. Tervislik toitumine ja sportlikud eluviisid on nõrkadele, muide. Või neile, kes elu põhiväärtustest aadellikul kombel rõõmu ei oska tunda. Üks minu lemmikuid külmetushaiguste tõrjumisel on meeldiv jook, mille retsepti on kunagi pajatanud Karl Martin Sinijärv. Osta koju üks pooleliitrine odav viski, vala sellest kolmandik klaasi, pigista sisse ühe sidruni mahl ja pane juurde supilusikatäis mett. Sega kraam ära ja mekuta sisse. Kaks toniseerivat annust on ju veel ootamas. Pärast on hädad läinud ja meel rõõmus ning hommikul valutavad hoopis teised kohad:)


Nüüd siis peost ja katkust korraga. Ehk siis kuidas toimida nii, et raviks tõbe ja samas oleks ka väike piduroa-amps. Selleks tuleb pannil praadida hunnik liha, mis maitsesta soola-pipraga kindlasti PÄRAST praadimist alles. Juurde serveerida marineeritud pärlsibulaid, mõnda teravat kastet (mina proovisin magusat tshillikastet ja tacokastet) ning viiludena toorest sibulat. Seejäral alustada stoilise rahuga järgmisi toiminguid sisaldavat rituaali: võta pits maitsvat pipraviina ja tunneta kuidas ta jõuliselt ent siiski hellalt su söögitoru pidi makku valgub, seejärel hammusta kena suutäis krõbetat praeliha, mälu seda paar korda ja lisa suhu kastmesse kastetud pärlsibul ning kõige lõpuks hauka paras annus toorest sibulat otsa. Näri toit korralikult läbi ja neela alla. Peale pisikest lõdvestumispausi võid rituaali korrata seni kuni käsi suukese üles leiab. Siis võib viisakalt kummardada ja tervistavale unele tippida.

Lõppu kena laul, mida enda sünnipäeval alati heal meelel kuulan:D