neljapäev, 26. september 2013

Mis kepp käib?

Kurat! Mul sai eile FIE ketist lahti ja on kohe siukse huinjaa kokku keeranud! Toa seinad olid kutsikapilte täis joonistatud ja kustunud Naabrimehele oli roosa sleiff pähe seotud. Leidsin pahareti saunast lõhnastatud rätikuid nagisse riputamas. Lasin raisale karistuseks tuubi sinepit ninna ja saatsin tagasi keldrisse.
No eks ta sööb seal palgi vahelt kõiksugu seeni ja hallitust sisse ja siis kakub täitsa kuku-uhhuuks ära omadega. Ma hiljem ikka tiba leebusin ja viisin talle ajaviiteks paar kilo kartuleid koorida. Vaatasin, et see muusikapala seal sissekande lõpus oli ju täitsa vinks-vonks. Need Sõnajala pipid võtavad vist päris kenasti napsu, lugesin. Teinekord saaks äkki koperdajaga küüti kah kui Peipsi äärest sibulaid vaja tuua. 
Olin vaevalt korra majja löönud kui Naabrimees hirmsa mürtsatusega vastu mu terrassiust paiskus. Jäi sedasi ninale toetades kuidagi abitusse asendisse ja valgus vähehaaval maa suunas. Mõtlesin juba teeselda, et ei pannud tema saabumist tähele, aga siis märkasin härral kummaski käes prisket latti suitsuvorsti, mida õuekoer keelt limpsates juba salamisi enda omaks pidas. Õigesti tegin, et reageerisin: arvestatav kogus surnud põtra oli mõeldud mulle sakuskaks. Näete, tegelikult me ikka hoolime üksteisest siin õuel. Vorstid riputasin ma kapinupu külge tahkuma, mis oli viga. Mul läks meelest, et kassirajakas kah elamises on. Hommikuks oli mõlema lati otsast viis sentimeetrit hüva kraami ära jõhverdatud ja koer vaatas kulmu kerkides kui kõrgelt kass lennata oskab.
Täna sai muideks viimast päeva interneeduses proovihääletamist katsetada. Tegin sellest enda päevatöö. Homsest lehest võite lugeda. Nõuan vist eripreemiat valimiste lugejate jaoks atraktiivseks tegemise eest. Vabariigi valimiskomisjoni meedianõunik on paras püss. Ta saatis mulle lehe jaoks pildi kah;)
Ahjaa, see FIE unistus grupikallist sai omal veidral moel teoks. Tegelikult sündis toimetuse töötajate suur ühiskülastus tualetti. Kõik sai alguse sellest, et koos majaga ehitati võimsad metallist vedelseebidosaatorid, mis nüüd tühjaks said. Lahti neid ei saanud, seega kollektiivses ajus sündis mõte, et nüüd tuleb lihtsalt uus maja ehitada. Agaramad ehitasid limonaadipudelist alternatiivset seebianumat. Peale paari tundi tulutut võimlemist saabus lahendus. "Näete, mis naljaka punni ma sahtlist leidsin, äkki sellega saab?" ütles meie sekretär hoides näpu vahel võtit, millel küljes lipik "Seebidosaatori võti". 
Igatahes jõudsin töölt mõnusalt muheledes koju, tõmbasin dressid jalga ja võtsin just külmiku ukse lingist kinni kui helises telefon. Peatoimetaja. "Kuule, ega sa ometi ju päris ära ei läinud?" - "Eee... Tegelikult nagu natuke ikka läksin vist. Millega ma nüüd hakkama sain või ei saanud?" Ma teile parem ei räägi, millega. Igatahes olin viie minuti pärast tagasi toimetuses ja kõigil oli nalja kui palju. Kättemaksuks sõin laualt kaks tükki kringlit ära ja hakkasin endale juutuubi diskot tegema. 
Teisel katsel diivanisse prantsatades ja pulte näperdades sattusin "Ringvaate" otsa. Reikop sõi jälle mingit sitta sisse ja haukus kohmetu kokaga. Peale joodeldavate ja litritega kaetud pedede glamuurišõude kommenteerimise on otse-eetris jälkuste kugistamine ja öökimine tema teine tugev leivanumber. Seekord oli muidugi suht karm menüü laual. Sai süüa sidrunist tehtud hernest ja kui kõrrega oli puljongisse natuke mulle puhutud, siis tolle vahtu peale haugata. Järjekordne näide sellest, kuidas me oma hea eluga lolliks oleme läinud. Õnneks serveeris Muti mulle kaks vanakooli sardelli terava sinepiga. Õlle kõrvale nagu loodud.
Ähh, täna ei viitsi rohkem. Liiga palju rosinaid ja tainast. Vaatan une alla tiba vene nõidasid ja rasedaid pornostaare. Nädalalõpp hingab juba kuklasse, küll siis vestematerjali tuleb. Üks tänase disko stiilinäiteid lõpetuseks:


Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar