Kontorirott jäi lõksu

Andke andeks, et täna nii hiline olen. See on see kui töö eraelu segab. Kujutage endale ette vana paksu laisklooma, keda šaakalite eest põgenema sunnitakse (bioloogidel minu pooletoobilist võrdlust palun mitte kommenteerida). Sedasi meeleheitele aetuna, hingeldades ja verd köhides kihutasin paberipakk kaenlas lehvimas mööda teatrimaja keldrikatakombe - tegin inventuuri. Kiida lolli ja see kirjutab ainuisikulisele vastutamispaberile keelt suunurgast välja ajades vabatahtlikult alla. Vedasin aga külm higi otsa ees seerianumbritel järge ja otsisin materjaliseerunud vasteid nendele võigastele koodidele. Kõige tipuks on vanamoor pealinnas glamuurilaksu püüdmas ehk siis Kivisaare kalendri presekal. Proua saab oma käega Leplandi poissi katsuda. Ja lapsed samal ajal on minu kui kogenud koduperenaise õlul. Vaevalt oli Muti tranduletiga nurga taha kadunud kui plikad tuttmütsid pähe venitasid ja üle tee poest kogu oma raha eest mingit paska koju lohistasid. Kehitasin õlgu ja suundusin tänast etendust tegema. Arvutitega olen ma nobe. Ma mitte ainult ei suutnud ühte etendust progesse laduda vaid ka Mahjongis isikliku rekordi teha. Jiiha! Tagasi koju jõudes tabas mind ebaveeldiv üllatus. Külmikus polnud ainumatki tarvikut. Tundsin kuidas veresoon meelekohal tukslema hakkas ja silmad vett täis tahtsid valguda. Ei teagi kaua sedasi mediteerisin kui järsku kolisesid kolba all mingid klotsid kokku. Helisesin ülevalt naabrimehele, kes muide terve päeva mul akende taga mikski Pekkaniskaga üles-alla on pendeldanud. Loomulikult ei hakanud ma uurima, et mis värk vaid tuletasin meelde, et tal sauna külmikus mingid tagavarad ja ega ta ometi enam täna neid manustada kavatse. Bingo. Just valasin karge kulina makku ja naeratan nagu moonaliisa või mis ta oligi. Lapsed magavad või vähemalt teesklevad seda ülima põhjalikkusega. Võtan nüüd mingi meeldiva telesarja ette ja mine tea, ehk valan paar pitsi viinagi oma ülimaitsva marineeritud liha kõrvale. Muti tulekuni tuleb ju kuidagi aega sisustada.