Pekkaniska müsteerium

Ei lasta mul enam ammu ristiinimese kombel välja magada ja hommikul vabalt valitud hetkel voodist välja potsatada. Täna helistas ülevalt naabrimees ja omal vildakal moel sain jälile eilsele Pekkaniska afäärile. Ta oli sellega keset meie lillepeenart kinni jäänud ja vajas abi kilopõhise tõukejõu näol. Oli ulluke üritanud oma magamistoa akna taha kerkida. Väitis küll, et renoveerib raame aga kahtlustan, et oli, raibe, millegiga naise välja vihastanud ja rakendas alternatiivset sisenemistehnikat. Tatsasin siis mööda õue ja kõkutasin oma unist ülbiknaeru kui äkitselt tahtis maapind jalge alt kaduda. Jõudsin veel korra kulmu kergitada ja imestada, et justkui nagu miinuskraade pole, et jää või midagist. Põhimõtteliselt oli mul õigus. Ei olnudki jää. Koerasitt oli. Nüüd oli naabrimehe kord naerda. Jätan meelde, kuramus. Niimoodi alatult härrasmehe üle irvitada. Varsti tuli ka Naabrimees ja sõidutasime ülevalt naabrimehe - nimetagem teda üleüldse selguse huvides edaspidi Meeme - maa ja taeva vahele mingeid juhtmeid kokku sõlmima. Haudusin kurja plaani Pekkaniskal vool järelt ära võtta ja tuppa jalutada aga siis eksitas mind Naabrimees, kes maru isuäratavalt õllest pajatama hakkas. Vedas Meemel sedapuhku. Ta võitis küll lahingu aga sõda alles käib. Ahjaa, Mutil oli eile Tallinnas läinud nagu karta oli. Lõpetas Solarist otsides Raekoja platsis. Lõppeks oli kõik kenasti sujunud ja lapsed said oodatud Oti autogrammidki kätte. Jätsin noored grafoloogid jagelema ja võtsin ette elutoa lambi parandamise. Seekord olin ettevaatlikum ja võtsin voolugi välja. Surakat ei saanud kuid teisel korrusel asuva elektrikilbi ja lambi all asetseva tabureti vahet joostes nägin silmanurgast pisikest südaripoissi küll viipamas. Mis aga kõige tähtsam - ma sain selle kuradi lambi korda, ei peagi õhtul pimedas laualt kobades sakuskat otsima. Ei taha siin ennast kiita aga olen ikka, ütleme, mitmekülgselt andetu küll. Tundsin ennast kui rõõmurull suisa. Võibolla isegi rõõmurullbiskviit. Õhtusele etendusele läksin üsna reipalt. Sooritasin taas suurepärase rolli, hankisin mõned tarvikud ja aelen nüüd väljateenitud horisontaalis diivanil. Teie kõik nagunii lakute erinevates puhvetites ja ööklubides, vihute armutult tantsu, räägite üksteisele palju piinlikku juttu ja öögite elektripostide najal või üritate homme hommikul endal käsi läbi närida. Haa! Kaunist nädalalõppu meile kõigile!