Eile õhtul tekkis vastupandamatu kihk kõik maailma telesaated ära vaadata. Sestap ärkasin ööpimeduses värelevate beivotši tisside taustal, kõhul hunnik küpsisepuru ja pool kannu liisunud õlut. Öösel nägin unes millegipärast tuppa tungimas mullamutte, kes olid vähemalt sama suured kui mu arulage buldog. Ja loomulikult ei lastud mul ka kenasti välja magada. Juba 11 ajal ajas mu üles Sõber, kelle nõudmistest ma esimese telefonikõne ajal sotti ei saanud. Pidin kõne katkestama, lõhna järgi tualeti leidma ja mõned minutid kraanist külma vett pähe valama. Samal ajal pobisesin järjekindlalt "lumbricus terrestris" (ma tõesti ei tea, miks) kuni eestikeelsed väljendid nagu "mina vetsu tahtma" ja "rumal gringo pistab nüüd see telefon urrumarjapõõsasse, kuni onu ärkab" vaikselt meenuma hakkasid. Ühel kaunil hetkel suutsin ka hella kiljatuse saatel silmalaud lahti rebida ning tuterdasin kõigi meie koduloomade peale astudes köögi suunas. Suurema vaevata keerasin selle pahupidi ja leidsin mõned söödavad asjad. Pole vist mõtet mainida, et fotoka juhe on siiamaani "Viplala & Sõbrad" nimelise terroriorganisatsiooni käes. Teen siis lihtsalt pilte kuni mälukaart täis saab ja vaatan neid fotokaekraanilt ise. Põhimõtteliselt sain pandava roa vastukaaluks klassikalisele munaplögale, mille vastu mul viimasest korrast muideks jäigi veider põhjendamatu tõrge. Tublisti oliiviõli pannile ja peale viskad saiakuubikud ning suitsuvorstirattad ning hakitud küslat. Kui sai krõbedaks tõmbub, võtad panni tulelt ja paned juurde juustukuubikuid, rebitud basiilikulehti ja natuke hakitud päikesekuivi tomateid. Oivaline klaasikese külma piimaga.
Tööl läks mul, tänan muretsemast, kõik oivaliselt. Tegin päeva lõpetuseks ühe poolelioleva plaadi viimase võttesessiooni ja tippisin koju karbis meelitavalt loksuva single malt šoti viskiga. Muti võttis sellelt süütuse, pööritas pingelises vaikuses mõnda aega silmi nagu ufosid märganud kameeleon Nevada kõrbes ning mütanud peale etteastet pisut interneti avarustes, rabas pudeli mul käest teatades, et see on liiga kallis og hea niisama sisse lakkumiseks ning võtku ma baarikapist tema sünnipäevast üle jäänud rumm ja löögu tollele või lutt otsa. Korraks leidsin end mõttelt, et riidekapis on täpselt kasti jagu ruumi, et diktaator sinna lukustada, kuna Viplala oma härjapõlvlastega on sealt niikuinii kõik mu sokid ja alukad oma järjekordse võika projekti tarbeks minema lohistanud. Et aga proua minust alati käigu võrra ees on, sai mu gladiaatorlik raev leevendatud oivalise kanasalatiga.
Edasi tuli muidugi jalgpall. Sellest oleks rääkida paljugi. Aga mul on nädalalõpuks vaja uus kolumn valmis klõbistada, hoian mõtted tolle tarbeks. Ahjaa - peaaegu oleks unustanud - pidin lapse lõbustamiseks muinasjutu laivis välja nuputama. Mis te arvate, kas teie last paeluksid lood ruudulisest sarvedega hobusest, kes elab koos halbade elukommetega kuldnokaga õunapuu otsas? Mina arvan, et on sündimas uus lasteraamat. Kunstnik on välja valitud. Ta ei tea seda lihtsalt veel...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar