Kunstnikuhärra virvendab

Mis seal salata. Kui õues selliseks värviliseks läheb, ei oska ma väga toas istuda ega igapäevaseid argitoimetusi nokitseda. Ikka kas tsikli selga või looduse rüppe (viimane võib minu puhul tähendada pahatihti läbi saunaakna kirsipuude jõllitamist). Ühesõnaga pole olnud nagu midagi teile asjalikku öelda ja olen rohkem iseendale öelnud siin ja sedasi. Pealegi otsustas auto kausi käest panna ja nüüd tahavad kõik kogu mu raha ära võtta, et massin jälle veerema hakkaks. See muudab mu suhteliselt kurjaks. Ja kurjana pole samuti mõtet eriti ei kokata ega ka niisama kirjutada. Muidugi on olnud ka helgemaid hetki aga siis olen keskendunud nende nautimisele, mitte salvestamisele. Paar head rooga on kah valmistatud. Nii minu kui vanamoori poolt. Nendest põgusalt allpool. Nali ei taha kah joosta või õigemini tahaks hirmsasti sarkasmi pritsida aga no kus sa saad. Ega need potensiaalsed ohvrid on ju kah mu lehekülje üles leidnud ja võivad mu haukumist kuulda. Istusingi praegu siin arvuti taga ja mõtlesin selliseid halliseguseid mõtteid kui järsku kõik jälle paika loksus: õnneks on ju elu õuel nagu väikeses paradiisis. Kui värava seestpoolt kinni saan, tunnen kuidas pulss kohe aeglustub. Olenemata sellest, et esimese asjana hüppab mulle esikäppadega õlgade peale üks ilmselgelt ületoidetud krants, kes on läbinud kõik hoovis olevad poriloigud ja fekaalikuhilad. Terrassilt lehvitab naabrimees, kes naerusui mind jälle mõne obstsöönse uue hüüdnimega hõikab. Tuppa jõudes jookseb mind paar-kolm korda järjest jalust maha ebaloomulikult kõõksuv ning ennast vedruasendist sirgu pilduv arulage buldog ja tatistab mu siira kohustustundlikkusega täis. Elutoast dokumendikuhjade alt leian ka lõpuks vanamoori, kes üritab korraga printida, vastata sajale meilile ning rääkida kolme telefoniga. Ja kuskilt oma toa kõikehõlmava segaduse sügavusest teatab tütreraas, et ma küll ei pruugi uskuda aga tema kõrval istub praegu nähtamatu Michael Jackson. Läbi terrassiakna paistab kass, kes üritab oma ammu mahalõigatud kottidele päikesevanni võtta. Vahepeal heliseb veel hea sõber metsast, et anda teada, mitmes tarvik temal parasjagu käsil on ning tõdeb, et oleme mõlemad ühed vahvad majandusgeeniused. Vaatad kogu seda armsat tohuvapohut, naeratad, teed köögis maitsva õllesnäcki ja lähed paned siira õnnetundega sauna kütte...

Küüslaugune küljeliha krõbeda glasuuriga. Tegin 1,5 kilose tüki sisse noaga augud ja küslaküüned sinna sisse surasin. Siis mätsisin liha kokku soola ja tshillipulbriga. Ja siis ahju 200 kraadi juurde. Kui liha hakkas enam-vähem valmis saama, hakkasin teda iga natukese aja tagant pintseldama meest, BBQ ketshupist ja sojast tehtud kastmega, et kasvaks selline mõnus glasuur ümber. Juurde tegin ahjukartuleid rosmariini ja riivitud parmesaniga ning sinihallitusjuustu kastme, mis juba varem kuskil seerias kirjeldatud ja täiesti ülesotsitav.

Muti tegi eile hiina toitu. Ehk siis taevatrumme ja krevettidega kevadrulle. Oivalised olivad. Kui retsepti saan talt, siis lisan.

Ja kõrva paitamiseks kah ikka lõpetuseks midagi:

Hunnik retsepte

Eelmise vaimuka ja kerge sulega joonistatud publikut haarava jutukese jätkuks tulistan siia nüüd täiesti kuivalt ja igavalt faktidena toiduretseptid. Kõik peale kahe viimase ehk siis kana ja sinepi on muti vormistatud ja ka tema enda poolt kirja pandud ja minupoolse "copy-paste" läbinud lihtsalt. Kolmekordne "hip hip!" Mutile!

Suvikõrvitsapüreesupp.
Võta 1 suur kartul ja koori, lõika väikesteks kuubikuteks. Sibul ka,
võib ka tiba küslat. Lõika suvikõrvits (keskmise suurusega)
väiksemateks tükkideks. Kuumuta pannil (või potis) õli ja lisa kartul ja sibul, küsla ning kuumuta veidi. Lisa kõrvits ja kuumuta segades veel veits. Pane 1 L kuuma puljongit potti ja vala see kraam sinna sisse. Keeda tasakesi kuni on pehme, siis püreesta. Misjärel sisse üks kang (see 280 g) EESTI suitsujuustu tükkidena muidugi. Ja uuesti sauseguriga mudruks. Lase uuesti korra keema ja maitsesta soola ja värskeltjahvatatud pipraga. Serveerimisel peale tutt peterselli.

Suvikõrvitsalasanje.
Võta 8 lasanjeplaati ja keeda need rohkes vees 5
min ja pane teise potti külma vette, kus juba on ees ka sorts
oliiviõli, et nad kokku ei kleepuks. Tükelda 1 sibul ja kuumuta pannil klaasjaks. Lisa sinna 2 hakitud küslaküünt ja u 700 gr jämedalt riivitud suvikõrvitsat ja kuumuta kuni pehmenevad. Lisa 2/3 250 g ricottapakist ja tubli peotäis riivitud juustu, maitsesta sool+pipar. Teiseks kastmeks võta lihtsalt 400 g purustatud tomatite konserv ja lase kuumaks väikeses potis. Võta kandiline vorm, määri võiga, pane kõige alla kiht (pool) kõrvitsasegu, siis lasanjeplaadid (mul on selline vorm, kuhu läheb 2 plaati kõrvuti, plaadid paisuvad ka natuke keedes sellega tuleb arvestada), siis pane pool tomatimöginat ja natuke riivjuustu, siis jälle kõrvits, plaadid, tomat+veits juustu, plaadid ja kõige peale pudista ülejäänud ricotta ja veel juustu mõnusasti. Küpseta 220 C juures u 10 min, kuni on selline isuäratav.

Muti ja Pontsa hakkliha-köögivilja-pastaroog.
Vaja läheb hakkliha, porgandit, spagette, tomatit, suvikõrvitsat,
sibulat, küslat, parikat või mida hing ihkab. Kõigepealt siis
köögiviljad hakkida. Pontsa soovitusel tegime porgandist lilli :) See käib nii, et tervele kooritud porgandile tuleb pikad salgud mööda külge sisse lõigata ja siis rõngasteks lasta. Pannile ikka vana hea
oliiviõli ja sinna sisse sibul, küsla, porgand küpsema, neile järgi
hakkliha ja paprika ning suvikõrvits. Natuke lasta neil podiseda,
hakklihal minna õiget värvi, oma maitse järgi maitseaineid sisse
visata. Siis mõned tomatid juppideks ja ka sinna sisse, panin ketsupit ja magusat tsillikastet ka. Siis väike peotäis spagette murda juppideks ja panna lisaks, peale niipalju vett, et katab asja ära(meil on väga suur ja sügav pann). Siis lasta podiseda, kuni spagett on vee sisse imenud ja piisavalt pehmeks läinud, et kannatab süüa.

Suvikõrvitsakeeks.
See on siin, täpselt nii tegin, pähkleid ei kasutanud teadagi miks - Pontsale ei maitse:
http://kulbikeerutaja.blogspot.com/2007/09/suvekrvitsakook.html

Pudelikana glasuuriga.
Kana kokku maitseaineseguga, mille sees on pipar, sool, karri ja ingveripulber. Siis veel sinepiga kokku (panin omatehtud kraami, retsept allpool). Õllepudelil kork maha ja kana otsa ja ahjuvannile kogu küpsemise ajaks pisut vett. 200 kraadi juures lase nii 1h 15 min ja siis plötserdad kokku glasuuriga, mille eraldi kokku keedad meest, balsamveiniäädikast ja tüümianist. Lased veerand tundi veel ahjus glasuuri mõnusaks ja võid õgima kukkuda.

Sinep.
Panin kõik kogused tunde järgi. Sinepiseemned kohvimasinas puruks pisut, sinepipulbrit juurde ja siis väikese sortsu veega seisma mõneks tunniks. Pärast panin juurde törtsu mett, surtsu valget veini ja tirtsu veiniäädikat. Pisut ka kurkumit ja soola. Kõlbab juba järgmisel päeval aga läheb seistes paremaks üldiselt.