Neljapäev, 27. mai 2010

Seekord siis sedasi

Vat täna on küll siuke lugu, et mingit retsepti minu poolt ei tule. Praadige muna või midagi. Täna on mu armsa õlleklubi, Sangarite Seltsi "koosolek". Eks vihun seal, mis ette antakse. Sealt edasi tuleb midagi noore turnee sarnast ehk siis erinevad seltskondlikud üritused. Kui neist nii umbes teisipäeva paiku toibun, siis proovin jagada õpetussõnu kuidas oma magu jälle tasapisi valutult seedima õpetada. Aga kui turnee ajal mahti raali taha kaeda, eks siis muljetan ikka. Hoitagu sabad rõngas!

Kolmapäev, 26. mai 2010

Heineken, you dirty wanker!

Lõin hommikul luugid lahti ja solvusin kohe ära. Harukordselt ebasümpaatne ilm. Lisaks veel kohustus tööle minna. Võeh. Läksin Ugalasse ja vedasin kõik olemasolevad kõlarid ühest kohast ühte teise kohta. Higistasin ja solvusin uuesti. Viilutatud pöial andis kah märku, et on minuga solidaarne. Tulemuslike transporttööde lõpetuseks tõmbasin kolleegidega kõik suitsud ära. Siis solvus korraks kops. Ei tasu vist märkida, et maks palub mul ennast juba ammu pasteediks hüüda. Siis tulin koju ja hakkasin likviidsusanalüüsi tegema. Minu kukkur oli nii tühi, et oleks võinud breiktantsuvõistluse seal korraldada kui oleks ainult võitjale 3-liitrine granaatõunamahl kinkida. Muti kaevas kuskilt sukapaela vahelt siiski viimase sajaka veel välja. Edasi läks juba lõbusamaks. Sai mõned maitsvad tarvikud ja ka söögimaterjali selle eest. Ahjaa, et miks selline pealkiri lool? Tuli lihtsalt üks anekdoot meelde, kus sedasi maos iiri viski karjus. No pole oluline. Oluline on see, et hea iiri puder tuli. Pitsike külma viina juurde;)



Et siis kartul keema, samal ajal sibul võiga pannil klaasjaks ja kuskile kaussi kõrvale, siis hakkliha punasest halliks pannil ja maitsestada, edasi sibul manu ja ühtlaselt mõnusaks lasta. siis kartulist puder vormistada väikese piima, või, soola, pipra ja mikseriga. No ja siis pole muud kui kraam kaussi ja riivjuustu peale ning tulistama. Kes ütles, et mittemillestki ei saa midagi teha?:)

Oh, jõuluaeg!

No mis seal salata, nagu jumalapoja sünnipäev, nii on ka Eurovisioon vaid korra aastas. Olin kohe hommikust saadik nii elevil. Käisin turul, koristasin elamist, niitsin muru, panin sauna kütte, süütasin grilltule lõunasöögi tarvis ja... ja siis lõikasin igaks juhuks viilukese pöialt endal küljest ära. Verd pritsis nagu naftamaardlas. Tõmbasin suvalise köögirätiku ümber ja tegin kontrollkõne Mutile, et too läbi hüppaks, mu kinni seoks ja edasi tegutseda saaks. Hiljem proovisin ka kangekaelselt saunalavale ronida, suisa 3 korda aga no nii kuradi valus hakkas seal kuuma käes, et saunamõnu jäigi olemata. Oma invaliidsust trotsides tegin aga õhtuks pidupäeva puhul siiski maitsva jõuluroa, et siis hiljem heli R2-st ja pilt ETV-st ja tugitool ja sedasi.

Võtsin kilokese läbikasvanud liha, tegin suured 3x3 cm kuubikud, pruunistasin pannil igast küljest ja panin potti, kus ootasid küslaküüned ja paar sibulat (koorimata), mõned loorberilehed, pipraterad ja sool. Siis valasin sinna peale ühe 0,3l-se heleda õlle ja ülejäänud osa vett, nii et liha oleks enam-vähem kaetud. Ja siis pea 3ks tunniks 200-kraadisesse ahju hauduma. vahepeal paar korda ainult vaatasin vedeliku taset ja panin pisut juurde vett. Kartuli ja kapsa lasin üle, st. tavaline keedukartul ja kapsaks ostsin purgi praekapsast, mida tuunisin suhkru ja soolaga ning lisasin pannil klaasjaks praetud suure hakitud sibula. Ja hautasin samuti pikalt vaiksel tulel. Tulemus oli igatahes kogu komplektil puhas klassika. Häid jõule!

Esmaspäev, 24. mai 2010

Esmaspäevane sisendkaust

Ronisin eile voodisse kindla teadmisega, et tuleb hirmus öö painajalike õudusunenägude aimatavate süzeelahendustega ja siplemine oma külmas pohmahigis märgade linade vahel. Aga - ohhoo! - magasin sügavalt ja mõnusalt ja hommik oli olenemata vahepeal saabunud sitast suusailmast täis energiat ja tegutsemisetahet. Käisingi inertsist kohe korra tööl pulli pärast ära. Pärast hüppasin turule, et hankida lõhet kuid hinnasildiga mõnda aega tõtt vahtinuna otsustasin haugi kasuks. Ülejäänud päev on möödunud väga mõnusas meeleolus koduses miljöös asjatades. Varsti peaks saabuma naabrimees, et siis ka põhiväärtuste juurde maha istuda ehk siis mõned maitsvad tarvikud õllekest manustada. Praegu siis aga minu tänase päeva sisendkaust niiöelda:

Ärgates koukisin eilse kana küljest lihajääke, panin saiale pisut sinepit, kana sinna peale ja 200 kraadi juures natukeseks ahju. Peale mingit varasemast jäänud külma kastet ja natuke värsket maitserohelist pärast. Kõrvale klaas külma piima ja päev sai mõistliku hoo.
Lõunaks tükeldasin eilse saslikujäägid kuubikuteks, lisasin sinna eilse rohelise salati jäägid, kodujuustu, hapukoort, sörts ketshupit, pipart soola. Sai mõnus lõunasalat, mida paras soojale röstsaiale kõrvale haugata. Midagi ei läinud raisku vähemasti.
Õlle kõrvale on ju kah miskit vaja. Sestap leivaviilakad väikese õliga pannil pruuniks. pärast veskist soola peale. Küslaküüned pealehõõrumiseks kõrvale. Kastmiseks terav edasijõudnute dipikas ehk siis ketshup, sinep ja hakitud jalopeno. Töötas kenasti.
Õhtusöögiks siis juustune kalasupp. Kõigepealt roogitud haug 3-4 tükiks ja veega puljongiks keema. Vee sees siis veel mõned loorberilehed, koorimata sibul, pipraterasid ja soola. Samal ajal paar sibulat, üks suur porgand ja 3-4 kartulit tükeldada. Sibul ja porgand või sees pisut ette praadida. Siis kui puljong 20 mintsa keenud, see ära kurnata ja köögiviljadega keema uuesti. Siis paras hetk taustaks kala luudest puhastada ja kui kartul pehme, supi sisse valada. Siis veel karbike Merevaiku juurde ja mõni minut kokku keeta. Mina leidsin veel sügavkülmast mingeid hernekaunu kah juurde, eks see tuunimise asi. Purustatud pipart kah lisasin. Oivaline kõhutäide. Nõuab ainult mõnda pitsi külma viinakest juurde vägisi. Ega seegi rumal mõte pole...:P

Pühapäev, 23. mai 2010

Õhtu on hommikust targem


Olen terve päeva kogu loomaaiaga passinud toas ja telekast juhmil pilgul mingit sodi vahtinud. Põhjus selles, et naabrimees oma terrassi (loe: meie ühist joomalava) mingisuguse oskustöölise abiga õlitab ja footprinting pole Side uulitsa härrade meelest "in". Laps võimleb armutult Wii-ga lahmides teise teleka taga ja on kontaktivõimetu. Ja siis mingi hetk kolksatasid kuskil aju koore all paar viimast toimivat hallrakukest omavahel kokku ja lasin Mutil poest ühe kana lohistada. Lennata ta ei osanud, ehk õigustab ennast kõhutäiena. Tegin siis sedasi:

Määrimispasta:
HP Original (pane kasvõi ketshupit või tomatipastat)
väike sörts Worchesteri
sinep
hakitud küsla
sojakaste
ingver
karri
sool
riivitud sidrunikoor

Linnu sisse:
sibulasektorid
küslaküüned
päikesekuivad tomatid kapparitega

Glasuur:
sojakaste
balsamveiniäädikas
sool
mesi

Pastaga siis kana sisse määrida ja natuke pastat kaussi jätta, et see päikesekuiva tomatiga segada ja kana sisse toppida koos muu mudruga. Ahjus 200 kraadi juures umbes 1h 20 min. Glasuuri keeta vahepeal 5-6 minutit ja siis lõpus kana üle plätserdada sellega ja temperatuur vihaseks ajada ning uuesti natukeseks ahju, et tuleks hää krõbe koorik ümber. No ja siis välja, natuke jahtumist ja hambad sisse lahkesti. Kõrvale tänase päeva puhul soovitan mingit lahjat alkoholi peaparanduseks:)

Sain hakkama


Üldiselt oli sedasi, et üleeile sai hooaja viimane etendus tehtud, siis sai seda tähistatud ja eile sai tähistatud seda üleeilset tähistamist. Kogu see laulupidu kulmineerus täna hommikul köögis kus olime kolmekesi mina bokseriteväel ja Oscaritväärt soenguga, ürgpohmell ja tühi külmkapp. Oli tärkamas noor paanika... Aga kogenud kavaler kogus ennast kiiresti ja kraapis elamise pealt kokku mõned kartulid, paar sibulat, paar küslaküünt, hakkis need ja viskas õliga pannile praadima, pipart-soola manu ja siis lõpus sai juurde visatud ka paar lusikatäit Merevaiku, mille lõpuks ikka külmikust leidsin ja näputäis kuivatatud tilli. kõrvale panin hapukoore ja rohelise sibula salati.

Nüüd olen köögis kahekesi tühja külmakapiga, pean tunnistama, et ta on suht sõnaaher ja igav tüüp. Ürgpohmell läks märkamatult kuskile minema. Nii taktitundetu, oleks võinud vähemalt "head aega" öelda...

Reede, 21. mai 2010

Magus päevauni...

... ehk siis tuli kogu sellest päevailust väsimus peale ja otsustasin mõnetunnise päevaune kasuks. Lükkasin koerad-kassid jalust, käivitasin transistorraadio ja räntsatasin voodile. Kui eile öösel olid minu unenäos sellised tegelased nagu Jennifer Rush, kellel oli 6 rinnanibu ja kogunevad vaenlase väed, kelle vastas seisis Põhjakonn (ärge küsige), siis päevaune ajal rõõmustasid mind Eesti tippartistid väikese eksklusiivkontserdiga. Suur oli minu rõõm kui ärgates ulatas Muti mulle portsioni kõige tavalisemat tatraputru, mida oli tuunitud eilse liha jääkidega, külmikust leitud salaami, hakitud küüslaugu ja päikesekuivade tomatitega. Peale rebiti otse põõsast värsket ruccolat ja basiilikut. Elu on jätkuvalt ilus:)

Eilse kokkuvõtteks

No mida siis öelda? Saun oli kuldne, õlut sai ostetud täpselt parasjagu, st üle ei jäänud, erinevaid persoone liikus väravast sisse ja välja ja praegu on tunne, et tappes kah ei lähe õhtul etendust tegema. Aga no ikka lähen ju. Nii nõrga iseloomuga olen. Vanamoor innustus eilsest kokkamisest sedavõrd, et oli enne kui mina luugid lahti sain terve linna läbi paarutanud ja hunniku mulda ning koorma erinevat heina kokku tassinud. Ehk siis värske maitseroheliste nurgakese vormistamine algamas. Ahjaa, no liha sai menetletud ja olgem ausad, viis keele ikka sügavale p###e küll, nagu Kirby tolmuimejaga, praegugi verbaalse väljendusega raskusi. Muti joonistas kõrvale oliiviõli, sidrunimahla, tüümiani, rosmariini, soola ja pipraga sitavitamiinid, mis said "vokkpannil" tule peal krõmpsuks lastud. Ja siis kuna ta üleeile mingis meeltesegadushoos oli ilge laari munasid kogu täiega segi peksnud kuigi oleks ainult munavalgeid vaja läinud (no andke andeks, eksole!), siis sai riida jagu muffineid kah ja ega seegi kook tegemata jäänud, mis seda munavalget nõudis, mune kulus lihtsalt nagu tatart. Allpool siis pisut visuaali kah:

Küpse küljeliha


















Sitavitamiinid tuleriidal

















Muffinid, mis sündisid kogemata









Neljapäev, 20. mai 2010

Küljeliha marinaad

Et siis praegu külmakapis ootamas sea küljeliha viilakad üle valatud plödiga, mis koosneb järgmistest komponentidest:

Oliiviõli, balsamveiniäädikas, Worchesteri kaste, HP original kaste, soja kaste, pipar, sool, chilli-laimi maitseainesegu, hiina vürtsisegu, BBQ Sweet Heat maitseainesegu, tüümian, küsla, sörts suhkrusiirupit. kogused ikka kõik umbes:) ja seda kah, et üldiselt ma mingit eksootikat ei harrasta aga kuna riiulis seisid sellised huvitavad asjad, siis mõtlesin neid vahelduseks testida. Õhtul tekitan ka mingi kartuliasja grilli peal lihale kõrvale ja klõpsan pildigi. Seniks külma õlut ja kannatust!:)

Tere inimeseloomad ehk intro

Täpselt nii nagu ma olin kindel, et ei tee endale kunagi Facebooki kontot, ei julgenud ka ükski tervemõistuslik olend kahelda minu sõjakas ja eitavas suhtumises kõiksugu blogidesse-hujogidesse. Aga samas pole ma kunagi väitnud, et mul iseloomu ja järjekindlust või midagi on. Erinevalt mõnedest, kelle mõtted muutuvad koos tuule suunaga, siis minu kõikumised on promillipõhised. Et siis - tehtud! - nagu teatud ringkondades öeldakse. Ennekõike tegin selle mölalehe muidugi sellepärast, et mulle hirmsasti meeldib süüa teha ja kuna ma teen kõike tunde järgi ja midagi üles ei märgi, siis läheb ju kohe meelest ära kah. Siia hea siis rippuma jätta. Samas ei saa välistada, et paadunud melomaani, virtuoosse instrumentalisti, geniaalse helilooja ning ülitäpse kõrvaga nupukeerajana tahan ka muusikavallas mõtteid pritsida ja teinekord üleüldse maailmaasjade üle targutada. Vot nii. Nagu introt üle lugedes isegi aru sain - egoga mul probleeme ei ole.