Tere inimeseloomad ehk intro

Täpselt nii nagu ma olin kindel, et ei tee endale kunagi Facebooki kontot, ei julgenud ka ükski tervemõistuslik olend kahelda minu sõjakas ja eitavas suhtumises kõiksugu blogidesse-hujogidesse. Aga samas pole ma kunagi väitnud, et mul iseloomu ja järjekindlust või midagi on. Erinevalt mõnedest, kelle mõtted muutuvad koos tuule suunaga, siis minu kõikumised on promillipõhised. Et siis - tehtud! - nagu teatud ringkondades öeldakse. Ennekõike tegin selle mölalehe muidugi sellepärast, et mulle hirmsasti meeldib süüa teha ja kuna ma teen kõike tunde järgi ja midagi üles ei märgi, siis läheb ju kohe meelest ära kah. Siia hea siis rippuma jätta. Samas ei saa välistada, et paadunud melomaani, virtuoosse instrumentalisti, geniaalse helilooja ning ülitäpse kõrvaga nupukeerajana tahan ka muusikavallas mõtteid pritsida ja teinekord üleüldse maailmaasjade üle targutada. Vot nii. Nagu introt üle lugedes isegi aru sain - egoga mul probleeme ei ole.