Lõin hommikul luugid lahti ja solvusin kohe ära. Harukordselt ebasümpaatne ilm. Lisaks veel kohustus tööle minna. Võeh. Läksin Ugalasse ja vedasin kõik olemasolevad kõlarid ühest kohast ühte teise kohta. Higistasin ja solvusin uuesti. Viilutatud pöial andis kah märku, et on minuga solidaarne. Tulemuslike transporttööde lõpetuseks tõmbasin kolleegidega kõik suitsud ära. Siis solvus korraks kops. Ei tasu vist märkida, et maks palub mul ennast juba ammu pasteediks hüüda. Siis tulin koju ja hakkasin likviidsusanalüüsi tegema. Minu kukkur oli nii tühi, et oleks võinud breiktantsuvõistluse seal korraldada kui oleks ainult võitjale 3-liitrine granaatõunamahl kinkida. Muti kaevas kuskilt sukapaela vahelt siiski viimase sajaka veel välja. Edasi läks juba lõbusamaks. Sai mõned maitsvad tarvikud ja ka söögimaterjali selle eest. Ahjaa, et miks selline pealkiri lool? Tuli lihtsalt üks anekdoot meelde, kus sedasi maos iiri viski karjus. No pole oluline. Oluline on see, et hea iiri puder tuli. Pitsike külma viina juurde;)
Et siis kartul keema, samal ajal sibul võiga pannil klaasjaks ja kuskile kaussi kõrvale, siis hakkliha punasest halliks pannil ja maitsestada, edasi sibul manu ja ühtlaselt mõnusaks lasta. siis kartulist puder vormistada väikese piima, või, soola, pipra ja mikseriga. No ja siis pole muud kui kraam kaussi ja riivjuustu peale ning tulistama. Kes ütles, et mittemillestki ei saa midagi teha?:)
Jõudsin mina volikogust ja sain kogu seda rõemu maitsta. Ka jahtunult viis keele korrus allapoole.
VastaKustuta