Ma jälle tagasi. Tra, käisin täna ilgelt unise peaga mööda toimetust ringi ja kurtsin, et kella keeramise pärast jäi und väheks. Selgus, et pole olnd säänest asja. Et vist läks hoopis liiga palju õlut liha marinaadi sisse. Haun igatahes irvitajale kättemaksu.
Kui Super Hot Cosmos Blues Band eurokarussellilt maha visati, ostsin protesti märgiks kaabu ja läksin tiba meeletuks kätte ära. Mind on nähtud Saaremaal huntide kaisus tukastamas, Pärnus sigade ette pärleid loopimas, Tapal spordisaali seinade vastupidavust testimas, Jõgevamaa metsade vahel mono-ooperit loomas, Tartus wasabi kätte lämbumas ning Elvas viina peale kohupiimatorti haukamas. Põhimõtteliselt kõik laulud, mis ammu moest läinud, said vankriga mööda ilma laiali veetud. Aga mälestused on kaunid ja iga lause lõppu hüüatan siiamaani sundimatult "jiiha!"
Kõike siinkohal meenutama hakata oleks suhteliselt tüütu. Pealegi ootavad tortillad vormistamist. A no miskit ikka. Näiteks ükspäev kutsusin köögilaua ümber laulupeo kokku. Auväärt külalisi saabus nii saartelt kui mandrilt. Kiskus üle keskmise meeleolukaks. Mine tea, kas süüdi oli taevas hiiglasliku juustukerana rippuv täiskuu või rumm, mis maitses täpselt nagu "Lõunamaine". Lolli möla ajajate tarvis meisterdati karistus-sushi. Side tänava koolkond nimetab seda ka tatise riisi afääriks. Ei teagi, mis keemilisi katseid tšiif seal köögis tegi, aga sõmerate terade asemel läks rullide sisse midagi kliistri taolist. Kassi oleks raudselt saanud seina külge kleepida. Teoorias muidugi. Katset mul läbi viia ei lastud. Igatahes, kes liiga rumalat juttu ajas, pidi sushitüki põske pistma. Veerand tundi vaikust oli garanteeritud ja pärast olid oksad kah kohe koomal. Mina teenisin oma tüki välja, kui pakkusin, et võiks heeringatükk suus suudlemist proovida. Ju tuli lolli möla veelgi, sest hommikuks oli sushi igatahes otsas.
Ahjaa, nädalavahetusel käisin perega Tartus "Motoexotika" messil. Suht mannetu oli. Persetäis tsikleid oli muidugi rivis ning see oli ka põhjusmõtteliselt kõik. Miniseelikuga tsikke jagus ainult ühte boksi, aga sinna terveks päevaks mokk ripakil passima jääda poleks olnud viisakas. Paar spekulanti müüs kollipiltidega särke ja üks vana oli kirvega terve seafarmi kuubikuteks jooksnud ja suitsuahju toppinud. Kuskil saali kaugemas sopis olid kaitseliitlased end mingi tanki ümber sisse seadnud, aga sinna ma ei julgenud minna, sest üks kihnu kampsuniga tont rebis nii meeleheitlikult lõõtsa, et võttis kõrvast vere välja.
Tunniga oli šõu ennast ammendanud, aga et pereliikmed parastama ei hakkaks, andsin mõista, et nende nihelemine võtab igasuguse tuju melu nautida ära. Kuna kell oli alles poisike, tõstis vanamoor näpu püsti ja pani lähima kilirestorani suunas amokki jooksma. Ta vandus, et päris sushil pole karistus-sushiga miskit pistmist, seega nõustusin kaasa lohisema.
Muti tellis mingi sekseri moodi asja. Noh, et mitut erinevat maitset proovida või nii. Mõtlesin juba skandaali üles kiskuda, et miks nii kallis ja miks nii vähe, aga siis ajas laps oma tüki suust välja ja ütles, et võime tema jao kah ära süüa. Rahunesin. Midagi alles jätta igatahes ei raatsinud ja viimase tüki peale määrisin hunniku mingit rohelist löga kah. Ma olen üsna kindel, et mu silmamunad käisid omal käel korra alumise korruse popkorni leti juures ära, enne kui koobastesse tagasi hüppasid. Kõrvallaudadest paistsid kõverate kaelte otsas siuksed larfid, nagu ma oleksin just reipalt teinud ettepaneku terava tipuga maskid pähe tõmmata ja Toomemäele risti põletama minna. Lahkusime selg ees viisakalt kummardades.
Paar pilti kah tõestuseks, et kohal käisin:
Siga käis seenel:
Eile vormistasin suht okei prae. Et midagi tegemata ei jääks, viskasin lõpetuseks ahjuvormi kildudeks. Ma olen ikka tõeline viiking. Aga toit muidu lihtne. Kamaraga lihatüki pruunistasin pannil igast küljest ära ja viskasin klaaskaussi. Sibulat, porgandit ja küslat toppisin talle ümber. Siis viskasin ühte kaussi kaks ribimaitselist puljongikuubikut, pool klaasi ketšupit, purustet pipart, rosmariini ja paar loorberilehte ning valasin pool liitrit keeva vett peale. See marinaad läks liha peale. Kaas peale ja pooleteiseks tunniks 180-kraadisesse ahju. Vahepeal tegin valmis kartulipudru. Kui liha küpse, tõstsin selle eraldi taldrikule ja pakkisin fooliumisse. Köögiviljad tõstsin leemest välja lasin saumiksriga sodiks. Siis pannil peoteis viilutatud šampinjone võiga kergelt ära ning vedelik ja köögiviljaplödi sinna otsa. Lisaks veel pool klaasi veini. Kraamil lasin 5 mintsa tasasel tulel keeda ja valasin paki kohvikoort kah peale ning hoidisn kastet tulel, kuni see keema tõusis. Kõrvale veel keedupeeti väikese basiilikuga ja voilaa!
