Oh taevake ometigi! Jälle jäi see bloogerdamine mul nii ebasoodsasti lohakile! Läks hirmsaks sahmimiseks, see on tõde, mida ei saa tõrvata. No kõigepealt sai paar päeva perega Tallinna nimelises Põhja-Eesti kalurikülas tillerdatud ja järjekindla susserdamisega kogutud veeringuid laiali jagatud. Veetsime öö ühes Lasnamäe "hotelli-laadses majutusasutuses" kui Euroliidu direktiivide kohaselt korrektne olla. Loomulikult pidasid seda paduvenelased. Ega sest miskit hullu poleks olnud. Mõrkja nüansi tekitasid pigem interneti mittetoimimine ja hommiku-buffet´st saadud kelmikas pasandeeria. Mina olin delegatsioonis muide tehnikapedede osakonna juhatajana. Sitsiva ametnikuna tormasin esimesel vabal hetkel lapse mäkdoonaldsi nurumist taunides lähimasse elektroonikapoodi ja lasin endale saja-aastase järelmaksuga helisüsteemi kaasa pakkida. Homme pean viimase paraku tagastama, ei olnud ikka see õige. Täna vastavat teadet müügimeestele edastades läks muidugi parajaks rammimiseks. Kui lubasin, et ostan uue süsteemi samuti nende juurest, lasti näpud sahtli vahelt lahti.
Mis siis veel vahepeal oli? No elementaarne tantsusaate-pühapäevak saunas redutades. Klassikalise menüü, päevakava ning peaesinejatega. Muidu olen igal vabal hetkel Naabrimehel abis käinud tema häärberile viimast lihvi andmas kuna härrasmehel jo sünnipäev reedel kavas ja vaja viisakalt viint maitsta. Sestap oleme kõvasti lohistanud, saaginud, väänanud, püherdanud, koputanud, röökinud, sajatanud, vormistanud, mõõtnud, higistanud, käed rüpes ahastanud, hüsteeriliselt naernud ning loomulikult õlut tarbinud. Püüan unustada vaid mingit udust nüanssi, kus Naabrimees nõude seast tissikujulise koorekannu leidis ja kontrollis, kas nibupõhine funktsioon töökorras on. Kõik puhas kvaliteedisertifikaadi apgreidimine, mis muud. Paar uut retsepti on kah jagada aga keegi sitavikat on fotokat ja arvutit ühendava kaabelduse kuskile täikale viinud. Seega - projekt lohiseb kergesse nihkesse. Vanamoori ei tihka kah segada. Tollel algas südaööst sünnipäev ja küllap kaeb roosasid unenägusid. Need on mu selleaastane kingitus. Ülejäänud padaarakifondi nutsu panin kreeklastele posti. Las ostavad endale uued klotserid keskmise sõrme otsa, ilus uudistest vaadata.
Nujah. Midagi oli kindlasti veel aga mitte ei meenu. Eks varsti jälle. Seniks hoidke end kenasti trimmis, varsti hakkab ju verivorste ja põhjapõdraviilakaid sadama!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar