Vahepealne kuu on mööda kolisenud nagu mustlaslaager oma veinivaatide, tüüne kitarrirapsimise ning meelolukalt ebaolulise mulina saatel. Ära on suitsutatud paar kana, petetud ausatelt kodanikelt välja Sangaritele hoolimatuks prassimiseks hulga raha, joodud mõned liitrid "Sinijärve Kokteili", otsitud linna peale litutama läinud koera, proovitud tulutult ülikonna sisse pugeda ja mida kõike veel. Tagantjärele on kõik need sündmused siiski liiga hägused ja mitte just piisavalt naljakad, et etanoolis hulpivalt paarilt teineteist meeleheitel tagaajavalt hallilt ajurakult neid välja pressima hakata. Nii et las jääda kõik, mis hea. Proovin parem teha reportaazhi eilsest õhtust, et uuesti mõneks ajaks järje peale saada.
Niisiis - üldiselt möödus eelmine nädal Sangaritega jaurates ehk siis, nagu me seda laiemale üldsusele paista lasime - proove tehes ning galaks valmistudes. Kõigepealt proovisime õlut. Kui see otsa sai, siis brändit ja kui viimase maitsest küll sai, siis harjutasime siidrit. No ja kuna kordamine on tarkuse ema, siis proovisime igaks juhuks natuke õlut kah veel. Ja paar korda veel brandit. Ja keegi olla näinud kedagi isegi midagi söömas. Too olevat veel rohkem proovida jõudnud. See kõik selleks. Kogu selle rassimise taustal aeg-ajalt armsa Sõbraga suheldes selgus paratamatu tõsiasi: pühapäevase päeva sisustamine on häbiväärselt organiseerimata jäänud. Kogenud kavaleride peas hakkas küpsema geniaalne plaan. Selle esimeseks etapiks oli veenda oma lähedasi - ja mis isegi olulisem - iseennast lõputus ja kõikehõlmas huvis poliitika ning käimasolevate valimiste vastu. Edasi tuli lihtsalt ellu viia elementaarne logistiline suurvorm. Esmalt vajasin autot kuna härrasmees (olgem täpsed - suure hulga tarvikute ning vajaliku atribuutikaga varustatud härrasmees) bussiga ikka naljalt ei liikle. Tuli vajutada Naabrimehe suurele ning üllale südamele ning paluda tal esmaspäeva hommikul pisut lapsi-naisi vajalikel marsruutidel transportida. Keegi just paarishüpetega ning valju joodeldamisega oma rõõmu mu plaanide üle välja ei näidanud, ent vastu töötama samuti ei hakatud. Seega laadisin oma tanki õlut ja toidukraami täis ning litsusin Jõgevamaa metsade vahele minekut. Kuna vabatmeeste põhieesmärgiks oli ennast saunalaval puuokstega halastamatult nüpeldada ning aegajalt arutul kombel palja tilli väel lumehangedesse taevatähti üle lugema suunduda, jäi probleemiks vaid üritus kuidagi valimistega siduda. Selleks sai saunalakke pallinööriga tõmmatud antenn (sõbra ema olla tükk aega veel toas teleka sahinat jälginud ja imestanud kui pikalt see Isaura nüüd lumetormis eksleb), see sai miskitmoodi läpakaga ühendatud ning edasi juhtuski et teatud intervallide tagant istusid auravad ning vaieldamatult kaunid mehepojad sauna eesruumis ja kommenteerisid innukalt poliitikuid ning Treufeldi multimiljonilisi it-lahendusi. Sõber suutis värisevate joodikukätega isegi suurele papitükile midagi ennustustabeli sarnast kratsida, et ei jääks realiseerimata pisuke kihlveomoment. Keset kauneid valimisi tuvastas Sõber tehnika kuidas ainult suurte varvaste ning hammaste abil tasakaalu hoida, Sõbra Taat tegi workshopi ühe kannika peal magamises ning mina tegin katse, kas peale urrukarvu kärsatavat leili külma vett pähe valades muudab toimingu veelgi tervislikumaks kui üksiti üks poolekilone jääkamakas piki pead põrgatada. Vastus jääb formuleerimata raporti liiga obstsöönse üldtooni tõttu. Ühel kaunil hetkel olid mandaadid jagatud, chilliga praetud kanasüdamed ning sibulaga küpsetatud seamaks nahka pistetud, õlled otsas ning uni peal. Kühveldasin Sõbra õlale ning suundusime väljateenitud unele. Veel enne uinumist tekkis kulla võõrustajal idee kuidas teha eriti kohatu ning nilbe muusikavideo mingisugusele Tätte loole. Sündmuspaigaks oli suur buss ja osatäitjateks RAM-i meeskoor. Täpsustada pole paraku sobilik. Igatahes - rõõm kaunist pühapäevast. Järgmise kirjutamiseni!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar