Miljon vabandust!

Kuuldused minu surmast on tugevalt liialdatud. Olen vahepeal mitu korda erineval moel kontrollinud ja täitsa elus olen. Praegu on lihtsalt ebanormaalselt kiire nädal. Ma nimelt jooksen klaver õlal mööda Eestimaa raamatupoode ringi ja aitan sõbral Marek Sadamal oma vastilmunud reisiraamatut presenteerida. Juba üsna mitmendat päeva. Väga lõbus on olnud. Eriti just sellepärast, et pole roolis pidanud olema ja mu lapik põuepudel hoitakse sujuvalt täis. Tegelikult on muidu kah tore. Sadam on selline lavapartner, kelle peale võib alati kindel olla. Ja õigeid nuppe oskab ta kah vajutada. Prouad libisevad toolidelt nii vallatult nagu siis kui Tätte korra ukse vahelt nina sisse pistab. Enne seda vahvat tuuri juhtus muidugi ka meeletult palju erinevaid asju, mis mind hoolega arvutist eemal hoidsid. Üks päev installeerisid vahvad noorsandid mu köögi seinale uhke valge kliimaseadme. Lasin neile ajaviiteks valjult mõnusat rockmuusikat kõlaritest. Protesteerida nad ei julgenud igatahes. Nagu ka koera oma tööalalt eemale tõrjuda. Astusid viimasest ettevaatlikult üle lihtsalt. Mõned korrad tagus üks töömeestest ka oma pead vastu madalale rippuvat laelampi ja talus valu kangelaslikult vaikides. See tegi mulle nalja, sest teadsin, et mõni päev tagasi lõin ise sama objekti vastu oma pea ära ja raevuhoos lubasin leida esimesel võimalusel ohvri, kellele see kuppel tükkhaaval tagumise otsa kaudu sisse ajada. Ma arvan, et see töömees mõtles midagi sarnast. Või siis hoopis "oh sa mait!", mine tea. Puid sai kah veetud. Saunapuud toodi. Võimlesime naabrimehega jälle armutult. Kutsusime iga kummardamisega esile ebamaiseid helisid, sest kõht surus kohe hinge kinni ja lõi meelekohtades veresooned tukslema. Muidugi tekkis ka akuutne janu. Viimast ka hoolega kustutasime. Sõnaga - ei midagi radikaalset. Side uulitsa argipäev. Muti on teinud vahepeal mitu meeletult head rooga ja mul on postkastis isegi ta kirja pandud retseptid aga mitte pole jõudu praegu neid lisada. Peab homseks välja puhkama. Ehk mõne õlle veel joon enne uinumist. Homme siis Tartu ja ülehomme Tallinn. Aga panen retseptid takkajärgi kindlasti, nad on kuhjaga presenteerimist väärt. Olge ikka musirullid, kirjutan peale rallit põhjalikumalt jälle!