Oi figidifikk. Ma olen nii läbi, et kaalun tõsiselt õlu kõrrega manustamist, pudel pudeneks vist käest. Mis siis vahepeal toimunud on? Ei tulegi meelde. Üleeile tegin väga maitsvaid kanatiibu grillil.
Marinaadis oli worchesteri, balsamveiniäädikat, chillikauna, jalopenotükikesi, küslat, paar apelsini pigistasin sisse, oma neid BBQ kastmeid panin, oliiviõli ja soola kah. Pärast grillil pintseldasin kah nende BBQ kastmetega. Pärast tuli külalisi, tekkis vallatu laulupidu, tehti sauna, joodi maitsvat rummikest ja vahiti "Black Books´i" arvutist kuni kõik olid kenasti nummid pudrukuulikesed. Siis tipiti kikivarvul kenasti kottide peale. Eile oli Sammulis tsikliüritus, kuhu esinema olin lolli peaga käe andnud. Päeval sai kogu raha eest soundchekis kükitatud ja lastud päikesel molli kärsatada. Vahepeal tulin koju ja tuvastasin enda heameeleks, et marinaad, kus eelmine päev kanatiib sulnilt lehvitas, oli täiesti alles ja adekvaatne. Kuna kapis oli tükike mingit liha, choppisin selle entusiastlikult kuubikuteks ja tulistasin sama sousti sisse ning pärast vardas tulele. Õhtul sai see muusika ära tehtud ja pärast Sulliwani komplektigi vaadatud ja muidu oleskletud. Rohkem ma muidugi selle oma bändi vanakestele appi ei tahaks minna. Peale kõigi kulude maha arvamist sai bänd 370 krooni, millest oma osa kahe purgi gin-i näol vedelas omastasin. Masendav on see heategevus vahest. Täna tundus, et nagu maru tüüne vaikne pühapäevane lõõgastumine terrassil kujunemas. Ühtäkki tormas aga oma elamisest ummisjalu välja naabrimees, kellel oli eile silmnähtavalt karmimalt läinud kui minul, kakkus oma sassis juuksed ja habemetuusti suust välja ja ütles, et tal on halbu uudiseid - talvepuud tulid ära. Siiani ei usu aga nii oligi. Kümme ruumi, 70cm-seid ja märgi. Ja meie kahekesi (kõik ülejäänud leidsid kohe vabandusi nagu tatart, miks nad aidata parasjagu ei saa) nendega kuuri ja õue vahet veeremas. Just lõpetasime. Tahaks nutta. Naised on kogu selle aja kusagil grillimas. Tulevad nagunii, näod naerul ja kõhud lihast punnis. Õudne.
Panin enda lohutuseks natuke värsket kartulit keema ja viskasin suitsukondid, mille enne jällegi BBQ kastmega kokku pintseldasin, grillima ahju. Panen ämmamoori tehtud vürtsika kurgisalati juurde (selle retsepti annan teile lähiajal, kui olen ise kah ära proovinud tegemise, superhea kraam on) ja manustan käte värisedes. Nagunii kukub toit näpu vahelt maha ja rotid viivad minema. Täna oli Muti köögis lugedes näinud kuidas üks tuli õuest ja jalutas rahulikult koera kausi juurde sööma. Lõpuks ikka märkas, et ta pole üksi ja lahkus tõtakalt. Oijah. Kirjutab jälle varsti. Vabadus papagoidele!
Marinaadis oli worchesteri, balsamveiniäädikat, chillikauna, jalopenotükikesi, küslat, paar apelsini pigistasin sisse, oma neid BBQ kastmeid panin, oliiviõli ja soola kah. Pärast grillil pintseldasin kah nende BBQ kastmetega. Pärast tuli külalisi, tekkis vallatu laulupidu, tehti sauna, joodi maitsvat rummikest ja vahiti "Black Books´i" arvutist kuni kõik olid kenasti nummid pudrukuulikesed. Siis tipiti kikivarvul kenasti kottide peale. Eile oli Sammulis tsikliüritus, kuhu esinema olin lolli peaga käe andnud. Päeval sai kogu raha eest soundchekis kükitatud ja lastud päikesel molli kärsatada. Vahepeal tulin koju ja tuvastasin enda heameeleks, et marinaad, kus eelmine päev kanatiib sulnilt lehvitas, oli täiesti alles ja adekvaatne. Kuna kapis oli tükike mingit liha, choppisin selle entusiastlikult kuubikuteks ja tulistasin sama sousti sisse ning pärast vardas tulele. Õhtul sai see muusika ära tehtud ja pärast Sulliwani komplektigi vaadatud ja muidu oleskletud. Rohkem ma muidugi selle oma bändi vanakestele appi ei tahaks minna. Peale kõigi kulude maha arvamist sai bänd 370 krooni, millest oma osa kahe purgi gin-i näol vedelas omastasin. Masendav on see heategevus vahest. Täna tundus, et nagu maru tüüne vaikne pühapäevane lõõgastumine terrassil kujunemas. Ühtäkki tormas aga oma elamisest ummisjalu välja naabrimees, kellel oli eile silmnähtavalt karmimalt läinud kui minul, kakkus oma sassis juuksed ja habemetuusti suust välja ja ütles, et tal on halbu uudiseid - talvepuud tulid ära. Siiani ei usu aga nii oligi. Kümme ruumi, 70cm-seid ja märgi. Ja meie kahekesi (kõik ülejäänud leidsid kohe vabandusi nagu tatart, miks nad aidata parasjagu ei saa) nendega kuuri ja õue vahet veeremas. Just lõpetasime. Tahaks nutta. Naised on kogu selle aja kusagil grillimas. Tulevad nagunii, näod naerul ja kõhud lihast punnis. Õudne.
Panin enda lohutuseks natuke värsket kartulit keema ja viskasin suitsukondid, mille enne jällegi BBQ kastmega kokku pintseldasin, grillima ahju. Panen ämmamoori tehtud vürtsika kurgisalati juurde (selle retsepti annan teile lähiajal, kui olen ise kah ära proovinud tegemise, superhea kraam on) ja manustan käte värisedes. Nagunii kukub toit näpu vahelt maha ja rotid viivad minema. Täna oli Muti köögis lugedes näinud kuidas üks tuli õuest ja jalutas rahulikult koera kausi juurde sööma. Lõpuks ikka märkas, et ta pole üksi ja lahkus tõtakalt. Oijah. Kirjutab jälle varsti. Vabadus papagoidele!
Varsti võtan Su Eesti Podagraliidu korrespondentliikmeks.
VastaKustutaJuba hakkasin rinnasilti tikkima endale!
VastaKustuta