neljapäev, 15. juuli 2010

Tagasi juurte juures

Ehk siis tuurilt tagasi. Matk oli vahva, rõõmuküllane ja täis seiklusi. Kõige veidram selle aja juures oli asjaolu, et ma ei joonud ühtegi õlut. Mitte, et poleks saanud või tahtnud. Lihtsalt läks kuidagi sedasi. Mul pole midagi enda vabanduseks tegelikult öelda. Üleüldse oli vanematega koos kahtlaselt tore. Tagasiteel lahku minnes oli isegi pisut härras olemine. Hakkan ikka vist peast pehmeks minema tasapisi, mis parata. Aga üldiselt - olenemata sellest, et ilmataat ennastunustuvalt üritas mind kogu aeg kuumaga mõrvata, sain abi fantastilistest RMK platsidega randadest ja auto kliimaseadmest. Midagi liiga naljakat teel ei juhtunud, mida hirmsasti teie kõigiga jagada tahaks. Paaris heas toidukohas sai küll käidud. No Altja kõrtsis juba tegelikult mitmendat-setmendat korda aga jätkuvalt tore oli seal. Ja siis Palmse mõisa juures on kõrts avatud hiljuti. Mul on kuradi kahju,et kõht rohkem tühi sinna sattudes polnud, menüü oli väga ahvatlev ja koht stiilne. Viskasin seal mingi väga mõnusa Jäägri salati hinge alla.

Tagasitulles kuulsin, et vanem kolleeg sai spordikuradist lahti. Ehk siis mingi kuradi primaat oli neil kuuridele tule otsa pannud ja lisaks igasugusele väärtuslikule kraamile hävisid jalgrattad ja suusad ja muu siuke. Nüüd istun siin õues varju all ja vaatan, et tahab vägisi äikeseks kiskuda. Õhku pole põhimõtteliselt üldse. Aga õllejanu sellevõrra suurem muidugi. Kuulan Korni uut plaati. Vanamoor arvab, et ma võiksin oma kodustuudio ruumidesse hoopis kodurestorani teha. Ta vist arvab, et olen parem kokk kui helikunstnik. Ma pean ikka päris sitt helikunstnik olema. Ähh, ja folk on jälle tulemas. Laseb siit linnast vist jalga selleks ajaks, ei jõvva kuidagi. Võtan loomepuhkuse sõbra juurde metsa. Loen sügisese etenduse materjale ja valin muusikat ja kirjutan kiiresti hunniku luuletusi kokku. Ülejäänud aja saab põõsas tarvikuid menetleda. Kõlab nagu meeldiv väljavaade. Olgu peale. Ma mingi kell väänan säästuprogrammi raames kokku meeldiva gurmee värske kartuli ja hakklihakastmega. Seda oskab arvatavasti iga mõngel aga kui tõesti mitte, siis peale vormistamist võin ju endale omases vaimukas ja mahlakas kõnepruugis koos kunstiliselt täiusliku ja isuäratava fotoga siia üles vinnata.

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar