Eile oli jälle kuramuse meeldiv päev. Raske on leida põhjuseid, miks mitte Saaremaale terveks suveks jääda. Kõik päevad on ka Ilmataadiga kenasti kokkulepe saavutatud ja mandrirahva narrimiseks tõelist suveilma kaifuitatud samal ajal kui näiteks vanemate juures olla ööpäevaringselt sadanud ja hakati just ahju tuld tegema, et niiskust vähendada. Üldiselt veetsime eilse päeva ratastel. Alustuseks põrutasime Pangale. Naiivne, nagu ma olen, usaldasin tee juhatamise naviseadme hoolde, kes enda lõbustamiseks meid mööda metsaradasid ratsutas selle asemel, et otse ja mööda asfalti minna. Kui tolle aparaadi ilusti sahtlisse viskasin, läks edasi ladusamalt. Tagaranna küla oli elamus. Kui sinna kinnisvara saaks, siis ei lahkuks küll loll naeratus mu kaunilt näolapilt iialgi.
Ja toitusime Lümanda Söögimajas. Raudselt minge kui sinna satute. Tõeline Eesti värk. Hiigelsuured kogused, kõik omakasvatatud ja mahevärgist kokku keeratud ja väga kodused. Tuuakse eraldi nötsikutega lauda ja siis ise vormistad portsjoneid endale. Ja väga nunnu koht pealekauba. Üks kamber oli tehtud mantelkorstnasse näiteks. Seal võis ka suitsetada. Siis hüppasime Tehumardilt läbi ja meeleoluka öö veetsime sõprade tagaaias tshillides ja lestasid grillides. Nüüd jälle täis tegutsemisetahet ja suundumas linna hommikust sööma kuskile. Juba lähengi...
Eile oli jälle kuramuse meeldiv päev. Raske on leida põhjuseid, miks mitte Saaremaale terveks suveks jääda. Kõik päevad on ka Ilmataadiga kenasti kokkulepe saavutatud ja mandrirahva narrimiseks tõelist suveilma kaifuitatud samal ajal kui näiteks vanemate juures olla ööpäevaringselt sadanud ja hakati just ahju tuld tegema, et niiskust vähendada. Üldiselt veetsime eilse päeva ratastel. Alustuseks põrutasime Pangale. Naiivne, nagu ma olen, usaldasin tee juhatamise naviseadme hoolde, kes enda lõbustamiseks meid mööda metsaradasid ratsutas selle asemel, et otse ja mööda asfalti minna. Kui tolle aparaadi ilusti sahtlisse viskasin, läks edasi ladusamalt. Tagaranna küla oli elamus. Kui sinna kinnisvara saaks, siis ei lahkuks küll loll naeratus mu kaunilt näolapilt iialgi.
Ja toitusime Lümanda Söögimajas. Raudselt minge kui sinna satute. Tõeline Eesti värk. Hiigelsuured kogused, kõik omakasvatatud ja mahevärgist kokku keeratud ja väga kodused. Tuuakse eraldi nötsikutega lauda ja siis ise vormistad portsjoneid endale. Ja väga nunnu koht pealekauba. Üks kamber oli tehtud mantelkorstnasse näiteks. Seal võis ka suitsetada. Siis hüppasime Tehumardilt läbi ja meeleoluka öö veetsime sõprade tagaaias tshillides ja lestasid grillides. Nüüd jälle täis tegutsemisetahet ja suundumas linna hommikust sööma kuskile. Juba lähengi...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar