Eile oli kohe ärgates hirmus himu tsikli selga ronida ja kuskile põrutada aga lõunaks veel sobivat destinatsiooni polnud leitud ja siis hakkas vaikselt tunduma, et tuleb hoopis taara ära viia, no ei olnud teist enam tõesti kuhugile panna. Kuna olen ka koormakujundamises magister, sain autosse napilt kõik ära mahutatud. Nii suurusjärk 25 kasti pluss plekki-plastikut. Ristmikutel oli maanteedehirmul tegemist kõvasti, sest ega ma kõrvalistuja aknast kuhugile ei näinud küll. Taarapunktis võeti mind laia naeratusega vastu, sest kes siis Side uulitsa maffiat ei tea. Furoori tekitasin hoopis hiljem kaupluses, kus turvamehed, teenindajad ja muu publik vaatas sajandi hämminguga kuidas üks karvane neandertaallane vaikselt nohisedes poe õllest tühjaks tassib.
Edasi läks õhtu nagu tihtilugu meeldiva seltskonnaga saunas kaarte tagudes. Toas valmistati minust sõltumatult frikadellisupp ja sinna kõrvale huvitavad küpsetised peedi ja sinihallitusjuustuga. Õnneks oli minu tuppa laekumise ajaks kokk juba leekides leekima pannud, nii et intervjuud ei õnnestunud võtta. Aga üldiselt, armsad lugejad, tahan öelda, et pole oluline, mida te endale söögiks valmistate vaid et te seda armastuse ja naudinguga teeksite. Näiteks mind ootab kapis paras hunnik lestakalu, mille puhastamisega esimest korda ise kokku puutusin. Plaanin nad lihtviisiliselt soola ja pipraga ära praadida ja peaks saama oivaline suutäis. Eks täiendan jälle kui asi tehtud. Ölgö mösöd!
Su sissekannete pealkirjad kõlavad nagu ansambel Apelsini uue CD lugude nimekiri.
VastaKustutaVäga tabav kommentaar.
VastaKustutama nüüd mõni päev uusi postitusi vist ei tee vaid keskendun uue ambumi viisistamisele. tõesti on sütitavad pealkirjad, vaatasin järele. stay tuned!:)
VastaKustuta