Ah, mis ta siin ikka... vaikselt

Õnne mulle sünnipäevaks. Klõmm. Kivirähule kah. Klõmm. Oi, me oleme elumehed! Ärkasin täna enam kui veidralt. Kuulsin prääksumist ja mõtlesin, et miks ta siis sedasi, mul on ju lina külje all ilusti. Minu meelest läks hiiglama pikk aeg enne kui aru sain, et prääksumine on telefonihelin ja et mu mõte voodipesust ei oma vähimatki mõtet. No aga oli olnud ka haige öö. Mingi poole kahe ajal öösel sain aimu, mis juhtub siis kui unustad telefoni välja lülitada ja omad suure südamega ja armastavat sõpra, kes on kastikese õlut ära joonud ja tahab edastada sulle kõiki kauneid sõnu su äsjasaabunud tähtpäeva puhul. Kahepeale üksteist aidates ning puuduvate või sassiläinud konsonatide ja vokaalidega hullates meil see ka lõpuks õnnestus. Uinusime mõlemad arvatavasti õnnelik naeratus näkku pintseldatud. Edasi tuli muidugi koletum äike, mille raames kõik pereliikmed ja hullunud koduloomad meie magamistuppa koondati. Rippusin hammastega voodiäärest kinni hoides kuskil põranda ja madratsi vahepeal. Nõuan medalit. Või vähemalt vimplit. See eelpool kirjeldatud helin oli kõne mu esivanematelt muide. Võtsin selle vastu. Samas olin sunnitud kümmekonna minuti pärast neile tagasi helistama ja paluma sessiooni korrata, sest ma ei mäletanud ega saanud õigel hetkel midagi aru. Nüüd juba kõik ornungis, kohanen uue päevaga ja sisustan aega facebookist õnnesoovide lugemisega.

Toidu poole pealt tagasivaade eilsesse tuleks tihe, kuna ma peale toiduga jändamise suurt ei teinudki. Vormistan nüüd mingi lühikese kokkuvõtte. Kõigepealt läks käima järjekordne laar värsket hapukurki, lisaks paari kilo jagu seda ämmamoori kurikuulsat vürtsikat kurgisalatit, mille lubasin kunagi järgi teha ja siiagi retsepti panna.

See käis sedasi: 2kg kurki koorid ja viilutad, terve küsla hakid juurde, 2 sibulat samuti, 2 spl suhkrut ja sama palju soola, lusika jagu teravat sinepit, 3 spl äädikat ja teelusikaga jahvatatud pipart ning tublisti tilli kah. Selle möllid segi ja 24-ks tunniks seisma. Käid aeg-ajalt segamas. Ja no siis purkidesse ja jahedasse.

Veel tegin ahjuforelli, mille peal pipar, sool, mesi, sinep, parmesan ja riivsai. Lihtne!

Salsat tegin, kus hakitud värske kurk, tomat (vedelik välja pigistatud), küslaküüs hakitud, rohelist sibulat, paar kauna chillit, ühe laimi mahl, soola ja sörts oliiviõli.

Lisaks tegi muti hunniku imelisi asju, millele ma ei oska nimegi anda. Igatahes hõlmas see ahjus riivsaia ja küslaga küpsetatud riivtomateid, focacciosid ja mingit mõrvarlikult maitsvat kooki. Ja lauale leidis tee ka sõbra toodud ja sügavkülma ununenud põdraliha carpaccio väikese parmesani ja oliiviõliga.

Vaatame, mis siis päev edasi toob. Olge musid!