Back from the Hell

Ei ole AC/DC meeleolu. Lihtsalt kole on olnud vahepeal. Tore muidugi kah. Ei teagi, kumb rohkem. Aga mis seal ikka, lükkan oma kanged, ent sensuaalselt väledad pianistinäpud klahvidele ja hakkan karget tagasivaadet tippima. Vahepeal oli onu suures linnas, mida üks Edgari nimeline elajas kamandab. On ikka hirmus peldik küll. Juba linna piiri jõudes tekkis kange kiusatus ümber pöörata ja amokki jooksma pista. Igatahes oli Mutil seal paar päeva vaja mingil koolitusel olla. Kuna likviidsusprobleem tagus jalaga persse, oli minu põhiliseks meelelahutuseks parklas autos istumine. Öö veetsime sõprade pere juures. Mul tuli nii hale meel peale kui nende tegemisi vaatasin. Iga hommik (õigemini öö) kella kuuest üles, laps ühte linnaotsa hoidja juurde ja ise teise linna otsa kontorisse triiksärki täis higistama. Korter sama suur kui minu koridor ja soetatud soodsasti 1,6 miljoni eest jne. Maapealne põrgu sõnaga. Ahjaa - kinos käisin kah. See oli küll asjalik vaheldus parklale. Film oli kah väga hea. Inception kui ma ei eksi vms. Mingi päev sai kogu selle aja kui päike taevas töllerdas, armutult survepesuriga mööda õue virvendatud. Koerad olid otsustanud kõik võimalikud ja võimatud kohad, kaasa arvatud terrass ja minu tugitool näiteks, täis sittuda, kusta ja oksendada (toidublogi ikkagi). Ja eile kargasin lenksu ja tõmbasin taaskord sõbra juurde metsa. Oli tore nagu alati. Midagi ei jäänud tegemata. Vormistasin hunniku lihalisi sakuskasid, mis ilma pikema mölinata õlle kõrvale ära mäluti. Praegu tuli selle raames meelde, et sauna ma vist ei jõudnudki. Mekkisin hoopis õhtu lõpetuseks maitsvat ürdilikööri. Jajah, tuleb meelde küll. Täna hommikul sõbra juurest startides ja tuvastades, et tee peal esineb ansambel Inspektor Kukeke lugudega oma uuelt plaadilt "Kõik Puhuvad", olin hetkeks pisut segaduses. Õnneks vilistasin perfektse nulli välja. Bändi nad muidugi mind ei kutsunud. Praegast jälle turvaliselt koduterrassil 4nda õlle kallal ja kõrval imelihtne õllesnäkk, mida ei viitsinud pildistada. Aga muidu, et peekoni lõikad imeõhukesteks viiludeks, hõõrud sinepiga sisse, raputad soola ja chilli peale ja viskad ahju grillima. Poole pealt pinseldasin miskise BBQ kastmega üle kah. Väga kiirelt saavad valmis, janu tekitavad uhkesti ja odav tuleb kah. Nüüd lõppu siis musimummudele kõige olulisem, ehk siis toidu info järgmine. Muti meisterdas ise 2 päeva Jamie Olivieri retsepti järgi ketshupit ehitada ja suksiidis sajaga nö. Üritan toksida siia retsepti ja paar pilti juurde joonistada. Ärge pikka viha pidage.

3 kilo tomateid läheb vaja. Hakid 3 suurt punast sibulat, 3 varsselleri vart, 6 küslaküünt. Otsid välja ka 6 tera nelki. Siis lõigud juurde veel ühe poti jagu, nagu neid poes müüakse, basiiliku varsi (lehed lähevad käiku hiljem) ja hakid juurde kahe pöidla jagu ingverit. Kogu see kraam oliiviõliga suure panni peale podisema. Jahvatet pipar ja sool kah sinna juurde. Haudub seal 10-15 mintsa. Samal ajal lõigud tomatid tükkideks ja siis nii see panni peal olev kraam, tomatid kui ka 0,75 l vett potti kokku. Selle lased vaikselt keema ja keedad vedelikku vähemaks nii poole jagu. Kulub selleks paar tundi. Kaant ei tohi loomulikult potile peale panna, muidu see jant ei lõppegi kunagi. Siis viskad basiiliku lehed juurde ja peksad saumikseriga kogu kraami ennastunustavalt. Seejärel lased kogu plöga 2 ringi järjest läbi jõhvsõela. No ja siis jälle tulele tagasi kraam ja lisad 200 ml punaveiniäädikat ja 80 gr pruuni suhkrut ja keedad uuesti poole võrra kokku, et saaks enam-vähem klassikalise ketshupipaksuse. Ja pudelitesse. Vsjohh!