neljapäev, 12. august 2010

Väike vahepala

No tere jälle üle pika aja neile, kes siin vahest piilumas käivad. Nii palju on häirivat jama olnud, mis pole lasknud majestrovaatset äraolemist nautida. Ei teagi, mis siin vahepeal siis ka juhtunud on. Mõnest asjast ei taha lihtsalt rääkida. No eelmine pühaba käisid esivanemad delegatsiooniga last õnnitlemas. Istusid õnneks veerand tundi rohkem kui plaanis oli, sestap pääsesid täpselt Elvat laastanud tormist. Mul siit käis kah üle pea sahmakas aga niimoodi mõnusalt. Et sai varju all nautida ja vahepeal leili võtmas käia. Lapsele sai ostetud kamba peale jalgratas. Nüüd vingerdab sellega mööda õue, nii et alalhoidlikul lapsevanemal tilgub süda verd. Õnneks pole ennast veel katki teinud või naabrimehe autole külje pealt sisse põrutanud. Koerad paistavad kah veel terved. No ja siis muudkui riigitöö ja argimured ja sedasi. Kuna mingit huumorit täna pritsida ei õnnestu, siis viskan paar toitu lihtsalt üles, millega vahepeal maha olen saanud.

Pehme ribi ja küljeliha kastmes. Et siis turul liha jahtisin. Sattusin veel naabrimehega seal kokku. Nentisime fakti, et alguses kohtusime õllesabas, nüüd turul ja varsti apteegis. Igatahes soetasin ülalmainitud liha. Ja edasi läks nagu ikka: ahjupott võiga kokku, lihatükid sinepiga kokku ja potti. Juurde soola, pipart, loorberilehti, sibula ja küslasektoreid. Siis vesi peale ja ahju 200 kraadi juurde. Nii paaritunnine laksakas umbes. Poole peal keerasin lihatükid ümber ja viskasin juurde veel paki hapukoort ja viilutatud hapukurki. Pärast värske keedukartul juurde. Normaalne kraam.
Tuunitud boršš. Mitte poe oma. Mutil on eelmine aasta keldrisse vorpinud mõned purgid sellist supipõhja. Ise ta nondega mikski rahul polnud. Et olla igavad ja hapud vms. No siis tuunisingi igaks juhuks. Ehk oli liitrine purk, valasin talle peale teist samapalju kuuma vett, milles üks poljongikuubik oli lahustatud. Pannil pruunistasin võiga ära 2 hakitud sibulat ja paar küslaküünt ja valasin supi juurde. Siis lasin pannilt soola ja pipraga õli sees läbi ka sealiha tükikesed ja ikka supi juurde. Siis veel 2-3 hapukurki hakkisin juurde, soola-pipra ja cayenniga maitsestasin üle ja lisasin ka hapususe silumiseks supilusikatäie suhkrut. Ja paras surakas ketshupit kah sisse veel. Muud ei midagi, lihtsalt tasasele tulele podisema ja kokku keema. Tuli oivaline kraam mu meelest. Ja raha kah ei kulunud.
Proovin täna meeleolu hoida näiteks sellise looga:

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar