Te muidu olete ärganud selle peale, et habe on ninas ja sinul olla ei lase? Täna hommikul turtsusin põhjust leidmata mõnda aega hommikukõvaga voodiserval. Õnneks Muti tuli ja tõmbas tuusti hellalt ninast välja. Kõige tipuks vormistas mulle ka hommikusöögiks imelise munapudru. Kingin talle ükspäev vimpli.
Mis siis uudist? Seda ikka teate, et ida-saksa-geront-tussuroki sogemodellid tulevad MEIE pärast kokku?! Ehk siis Scorpions tuuakse treileri sees kilulinna ja puhutakse seal veel mäkaiveri teibi abiga korraks täis. Võtke kindlasti oma ühekordsed keritavad filmirulliga seebikarbid kaasa ja välgutage vanaisad päris pimedaks. Siis saavad kiiremad sebijad auto24 portaali abil mõned soodsad otse saksast laekunud ja pühapäeviti kirikusse sõitmiseks soetatud Volkswagen Golfid soetada.
Täna käisin juba päris mitmendat korda selles hiljuti presenteeritud sööklas toitumas. Istusin ilusti ainsa vaba koha peale peldiku ukse kõrval ja pühkisin ukseriivi järjepideva kriuksumise saatel vuntsist kahtlaselt tükilist keefiri. Tänasin kõigevägevamat, et ühtki hammast ei murdnud ning steppisin nõudeluugi juurde. Ühtäkki tundsin kuklas kummalist soojust, mis terve söögisaali täitis. Kui ettevaatlikult ümber keerasin, avastasin, et minu poolt soojaks istutud tabureti on hõivanud kuulus meediategelane Märt Treier. Hetkeks tekkis kartus, et äkki on kuulus Maarjama kauneima soenguga mees lihtsalt lootusetult eksinud ja vajab abi, kuid kui härra letile kuhjatud pontšikute peale keelt limpsas ning baarimuti suunas flirdipüssi käivitas, taandusin toimetuse suunas.
Peale tööd haarasin kapist külma kalja ja kukkusin stutis üht fonogrammi kokku klopsima. Tõeliselt nostalgiline laksakas. Telliti 2 Quick Starti lugu "Olen loobuda sust proovinud". Minu 6-promilli publikutapja! Esiti läks kõik suht ladusalt. Otsisin kõik tilinad-tolinad üles ja lasin sekvenseril oma rohmakat tööd siluda. Vahepeal surus Naabrimees nina väljastpoolt vastu aknaklaasi, nii et karvad hingetõmmete rütmis mingit veidrat molluskit etendasid, ja kiitles kisendades, et soetas juba päeval tarvikud ja suitsukondid ära ning et mina olen "villkommen till väliköök". Siis aga hakkas mingi arutu nuss. Küll unustas pill soundid ära, küll keeldus programm träkkide volüüme meenutamast. Ja kena vahepalana ei jõudnud MIDI-kaablit pidi pilli info, mis noodi lõpetaks (kõik said ju aru, millest jahun, eks?). Tuvastasin, et olen jõudnud uuele mentaalsele metatasandile (see ju tähendab midagi?). Minu jaoks ei olnud mingiks probleemiks kogu kogetavat koledust iseendaga valjuhäälselt arutada. Nii et Side uulitsat läbivad professionaalsed etanoolikud võisid katkematu jadana kuulda läbi seina rämedat spetsiifilist räuskamist: "No kes perse selle sysex-i nüüd oimetuks nussis? Mis ma pean ise tsemendist uue delay ehitama või? Kärva ära oma metronomiga!"
Kui lõpuks kogu pasa mälupulgale kokku surusin ja tagantselja stutiukse kinni lajatasin, sain kiire positiivse süsti. Olin jälle maailmale vajalik. Väliköögis seisis pisaraid neelav Naabrimees, kes mind alandlikult enda juurde viipas. "Kuda see telekas käima käib?" seisis ta abitult pulti tagurpidi käes hoides ning nuttu tagasi hoides. Minu esimene pakkumine, et voolust võiks abi olla, läks täkkesse. Tagantjärele polnudki see ehk liiga hea variant. Jätkus katkematu inin teemadel kuidas Eerik-Niiles Kross on genitaal ja Signe Kivi on sõge tussu. Korraks jutuvada ka katkes: "Oi, kirves!" Vanakarvane leidis aparaadi, millega kaminapuid tiba peenestada. Järgnes vallatu veerandtund, mille raames kõik lähema kümnekonna ruutmeetri raadiuses pilbasteks koputati.
Nii, tegelikult peaks magama minema. Ega midagi tarka ju öelda ei ole ja selle teadmisega tuleb vastu astuda ka homsele päevale. Võtan veel suutäie lapse tagant varastatud keedetud kondenspiima suhkruga ja tõmban Vikerraadio saatel looteasendisse. Kuskil peale südaööd pidi hallollus paar head alternatiivset iksreitid kolmdee muuvit näitama.
Oleks päris rumal, kui nüüd mingit suvalist lugu jagaks
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar