Selja taga tööpäev nagu muiste. Uurisin, mis värk Euroopa Liidus angerjatega on. Söömist pole veel ära keelatud. Kui pappi on, löö hambad sisse. Hää on, kui enne suitsutada, marineerida või köögiviljade seltsis elajat keeta viitsid. Siis vali ainult õige naps kõrvale.
Lõunapausi ajal käitusin keskmise rullnokana ja soetasin lähedalasuvast putkast "mexicorulli". Vähemalt nii oli keegi pimedas, kriit tagumikus menüütahvlile sikerdanud. Üldiselt andis täitsa menetleda, aga minu elu stsenaristil oli oma plaan. Ta lasi mul mõnusa jalopenose ampsu võtta ja sundis siis aevastama. Ma päris täpselt ei tea, kuidas see võimalik on, aga terav marineeritud tumeroheline ratas väljus ninast ja vähemalt valu järgi võis arvata, et süütas teel ka torus turritavad karvad.
Õhtupoolik viis mu nostalgianootidega eelmise töökoha rüppe. Sisenesin üle nelja kuu Ugalasse tagauksest. Mitte, et vahepeal eesuksest käinud oleks. Aitasin etendust taastada. Eks ma taastasin teda ka enda jaoks. Õnneks meenus juba loetud minutitega, kumba pidi mikrofon kätte käib ja miks puldil voolulüliti küljes on. Lõhnad olid samad ja plakatid puldiruumi seintel kah. Nostalgiapauguke käis ikka ära. Laval lasti endast mõned lusikad läbi ja lepiti kokku, et teatriime on sünniküps.
Koju sõitsin väikese ringiga, sest õige retromees külma mootoriga ratast ära ei pargi. Presenteerisin linnarahvale igal ristmikul oma vilistavad pidurid ära ja põrutasin tsitadelli. Õuel võttis mind vastu üle kesmise morn Naabrimees, kes postikana silmadega oma imelise uue LED-lambi valgel Õhtulehest muusikalide reklaame veeris. "Kuule, koeraga on asjad sitad," jõbises ta nukralt kui olin süüte välja keeranud. "Eile sõi kõik kondid ilusti persse, täna näksis ainult liha ümbert ära. Äkki ta on haige ja sureb varsti ära? Mis me nüüd teeme?" Tõin külmikust tüki sinihallitusjuustu ja ravisin koera kiirelt terveks. Põrkas nagu pall eestlaste väravas kelmikalt publiku lahkumiseni.
Kuigi Naabrimees oli minust nii mõnegi tarviku jagu ees, otsustasin vägeva prohvetiga hariva diskursuse läbida. Olles paar tiiru rasvaste näppudega laual lebavat tabloidi lapanud, alustas ta Süüria situatsiooni lahkama. Keeruline oleks seda üksikasjaliselt edasi anda, kuid loengul olid omad hailaidid. Üks kirgastavamaid hetki oli see kui austatud õpetlane silmi pööritades "plörulörulöö!" karjus ja sinna otsa midagi rahvaste geofüüsikast ja browni liikumisest joigus. Aplodeerisin sisimas ja heitsin endale ette, et telefoniga filmida ei taibanud.
Hiljem loenguväliselt kurtis Naabrimees, kes on ka suur poliitikahuviline, et Reformierakonna kodukaga on mingid jamad. Pidada tulema ette lihtsalt persetäis tundmatuid nimesid, millest kahel kolmandikul pole piltigi juures. "No ja need, kellel olid pildid, näitas, et annab klikkida kah. Mõtlesin, et äkki sealt saab lugeda, et kes on ja mis teeb. Aga mine putsi - vajutades läks lihtsalt nägu suuremaks! Mida nad sellega öelda tahavad, ah?!"
No igatahes päev korda läinud ja ETV pealt näidatakse täies hiilguses Ozzy´t. Kena lõpp kaunile neljabale. Homme jälle! Hoidke käed teki peal!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar