Killkolladi!

Käisin täna Naabrimehega taarat viimas. Viimane kiljus torusse juba kaunil lõunaajal, et tema rohkem oodata ei jõua. Lubasin tal Ceasar´liku lahkusega õlle avada ja minu laekumist ootama jääda. Ütlesin, et ärgu ohkigu, küll rockipoku roolib. Pidasin sõna.

Õnnetuseks nõudis aktsioon haagise kasutamist. Esimese veerandtunni etendasin maailma halvimat pornofilmi "Kiimane maastur" väravaaugus tulutult edasi-tagasi nühkides. Naabrimehel ajas perfoomanss kupli tulitama ja viskas, siga,  mu lenksu tagant ära. Tema sai küll väravast sisse, aga lõpetas komplektiga kuskil kaevu ja maitseainepeenra vahel loksutades. Lõpuks hüppas temagi kabiinist välja ja rehmas tüdinult käega: "Ah, ei tea, ei tule meelde..."

Peale logistilist suurvormi laulsime garaaži vabaks. Paarikümne kasti jumalikult kauni kujuga pruuni tarviku täiusliku kolina kõrval on Arsise kellade koor nagu liimi nuusutanud baleriinid batuudipoes. Linna läbides saime tähelepanu osaliseks, millest sellesügisesesed poliitpärdikud ainult unistada võivad.

Hiljem istusime päris ilusti õue peal ja kuulasime vana head Retro FM-i. Kuradi turvaline kraam. Ühtegi lugu pole alla saja miljoni korra kuulnud ja iga kolmas lugu on nii haige, et kõlbab kohe seltskonnakaaslasele pühendada koos tagasihoidliku kutsega tantsule. Sellele järgneb kohustuslik keeldumine vürtsitatuna täiendustega, millest publitseerituna jääks ainult esimesed ja viimased tähed ning persetäis täppe või tärne.

Enne totaalset hämardumist tuli ka invasioon "herilane vol. 2" Üks triibuline jofendroller kujutas, ette, et viib meil taldriku pealt kenakese suitsuraguu tüki minema. "Putsi! Nagu peni meid vähe näkku nikkunud oleks!" haaras Naabrimees rätiku ja lajatas vastu lauda säänse litaka, et kont koos kogu muu lauale asetatuga alumisele korrusele gravitatsiooniseminarile komandeerus.

Vaatasime mõned minutid juhmilt üksteisele otsa. Kiskus juba kergelt piinlikuks. Jagasin lakoonilised juhtnöörid: "Sina - uus kont, mina - õlu." Nii sündis. Lehitsesime veel mõnda aega erinevaid päevalehti. Leidsime, et ajakirjandus on alla käinud ning läksime laiali lubadusega homme järgmine ühistu koosolek läbi viia.

Nüüd istun televiisorikasti ees. Kõik missiooniks vajalik on diivanilauale varutud. On aeg ära vaadata S.O.A. selle hooaja esimene osa. Hoidke mulle pöialt. Luban, et öösel FB-sse mingit haledat lalinat ei postita. Meeleolu loomiseks üks lugu veel enne starti: